Riigieelarve kontrolli erikomisjon võttis luubi alla koroonameetmed (17)

Brita-Maria Alas
, ajakirjanik
Copy
Politsei pani koroonapiirangutest kinnipidamise jälgimiseks välja lisapatrullid.
Politsei pani koroonapiirangutest kinnipidamise jälgimiseks välja lisapatrullid. Foto: Sander Ilvest

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon otsis avalikul istungil koos asjaomaste organisatsioonide ja ametite esindajatega lahendusi koroonaviiruse leviku tõkestamiseks.

Istungile kutsuti riigikontrolör Janar Holm, terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma, perearstide seltsi esinaine Le Vallikivi, Tallinna linnavalitsuse esindaja Ester Öpik ja Tartu ülikooli professor Andres Merits.

Video ei ole enam kättesaadav. Video ei ole enam kättesaadav.

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul teeb koroonaviiruse laialdane levik murelikuks ja ebakindlaks. «Üha kasvavad nakatumiste numbrid ja haiglapatsientide arvu suurenemine on probleem, millega tuleb kiiremas korras tegeleda,» sõnas Reinsalu. «Ühelt poolt loobuvad meie põhjanaabrid piirangutest, samal ajal kui lõunanaabrid räägivad tõsiselt kavatsusest ühiskond uuesti lukku keerata. Selles olukorras tuleb meil teha tarku otsuseid, et viirusele mitte alla anda.»

Holm: vaktsineerimisplaani pole

Istungil rääkis riigikontrolör Janar Holm, et kuigi vaktsineerimisplaan on Eestil justkui formaalselt olemas ja valitsuskabinetis käivad aktiivsed arutelud, on selgelt näha, et seatud eesmärke ei täideta. «Juhtimiseks on eesmärke vaja ja need on vaja seada. Kui ma läksin vaktsineeri.ee kodulehele, oli seal selgelt kirjas, et vaktsineerimine toimub plaani alusel, kus minu hinnangul olid aga täitmatud plaanid sees,» rääkis ta. 

Härma: punasele riskitasemele jõudes võitleme juba erakorralise abi eest

«Kui me jõuame punasesse, siis me hakkame võitlema juba erakorralise abi säilimise eest,» rääkis komisjoni istungil terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma. «Täna me piirame juba plaanilist abi ja mida rohkem inimesi haiglasse satub, seda rohkem peab plaanilist ravi piirama,» hoiatas ta. «600 patsienti haiglaravil on see tipp, kuhu me ei tohi jõuda. See, kas me loomulikus tempos sinna jõuame - ma ütleks, et see on võimalik. Aga enne tuleb reageerida.»

Vaktsineerimine on Härma sõnul säärastele prognoosidele aega juurde andnud, mistõttu mõõdukas haiglaravi koormuse kasv tingimata uusi piiranguid ei too. 

Härma sõnul ei tohiks riiklikud meetmed pärssida vaktsineerimise kasvu ja motivatsiooni. «Meetmed peavad olema lühiajalised, aga väga efektiivsed,» sõnas ta. 

Merits: viirus on õppinud kiiremini levima

Teadusnõukoja liikme ja Tartu ülikooli professori Andres Meritsa sõnul on koroonaviirus muutud suunda: viirus on õppinud kordades kiiremini ja efektiivsemalt levima. «Kiirust on vaja kindlasti kontrollida, sest muidu lähevad numbrid käest ära. Otseselt piirangud, mis toovad viiruse leviku kiiresti alla, on mõtestatud juhul, kui sellega võidetud aega kasutatakse vaktsineerimiseks,» tõdes professor. Vastupidisel juhul saavad tema sõnul vaktsineerimata inimesed viiruse kätte mitte sügisel, vaid talvel ja kui mitte talvel, siis kevadel või kasvõi järgmine aasta. 

Kontrollmeetmed on tema sõnul vajalikud, kuid võivad samas olla pealtnäha ajapikenduseks. Lõppkokkuvõttes ei pruugi piirangud tuua suurt erinevust, leidis teadusnõukoja liige. 

Meritsa sõnul pole erilist lootust, et koroonaviiruse ravivõimalused oluliselt paraneks. Kas oleks võimalik prognoosida ka 1000 inimest haiglaravil kokku? «Mina väga ei usu, sest mitteimmuunsed inimesed peaksid viirusel ühel hetkel otsa saama,» sõnas Merits. 

Tõhustusdooside manustamise osas on teaduslik informatsioon Meritsa sõnul väga tugev. «Uurimised näitavad, et see võimaldab haiglaravi vajadust vähendada 19 korda.»

Perearstid: strateegiline plaan ei näi hoomatav

Perearstide seltsi esinaise Le Vallikivi sõnul veeretatakse riigis kuuma kartulit pealtnäha sülest sülle. «Teinekord kuuleme oma patsientidelt, kus inimesed on testimisjärekorras päevi, osa läheb Tallinnast Rakverre testima,» kirjeldas ta murekohta. «Ma ei taju, et rohujuure tasandilt see juhtimisstruktuur ja strateegiline plaan mulle hoomatav oleks. Nii kurb kui see ka poleks.»

Vallikivi sõnul leidub täna ka inimesi, kes on vaktsineerimise osas ümber mõelnud, kuid palju neid siiski pole. 

Kommentaarid (17)
Copy
Tagasi üles