Joller: kui tuleb Covidi ravi, siis kahjustustest see ei päästa (7)
17. oktoober 2021, 10:08
/nginx/o/2021/06/28/13880383t1h91cb.jpg)
«Viimasel ajal levivad kõlakad, et haiglates Covidisse haigestunud inimesi ei ravitagi. Ja vaktsineerida polevat vaja, sest efektiivne ravi olevat olemas, aga arstid seda lihtsalt ei kasuta,» kirjutab perearst Karmen Joller sotsiaalmeedias.
«See viimane oletus muidugi eeldab, et arstid on kirjeldamatult õelad inimesed, kes efektiivse ravi kasutamise asemel naudivad psühhopaatlikult patsientide kannatuste vaatamist,» ütleb Joller, ja lisab, et igaüks mõtleb oma rikutuse tasemel.
Arsti sõnul ootab esimene spetsiifiline viirusevastane ravim müügiluba — tootja on andnud ravimiametitele ülevaate efektiivsusest ja ohutusest, imendumisest, eritumisest, koostoimtest, kõrvaltoimetest, tootmisprotsessist ja veel paljust muust, ja ravimiametid hindavad ravimi riski-kasu suhet.
«Meil hindab turule saabuvaid ravimeid esmalt Euroopa Ravimiamet (EMA) ja seejärel Eesti oma,» ütleb Joller.
Ta sõnul pole viiruse hävitamine pole ainus mehhanism, mida vajame. «Laias laastus ongi kolm valdkonda, millele tuleb reageerida: viirus ise, viiruse poolt tekitatud kahjustused, organismi kaitsereaktsioonide (immuunsüsteemi) poolt tekitatud kahjustused. Näiteks noortel inimestel tekibki raske haigestumine eelkõige viimasest: immuunsüsteem on erk ja reageerib ülitugevalt (nn tsütokiinide torm), nii et see võib inimese lihtsalt tappa,» selgitab Joller.
Vanematel inimestel tekkiv põletikureaktsioon, mis hõlmab samuti tsütokiine, aga vähem tormiliselt, on rahulikum, aga on ka sageli väga ulatuslik, sest nende veidi väsinuma immuunsüsteemi tõttu jõuab viirus laialt levida, kirjeldab Joller.
Nii tsütokiinide tormiga kui leebemate kaitsereaktsioonide käigus hävib arsti sõnul lisaks viirusele ka palju organismi enda rakke, vahel hävib suurem osa mõnest organist. Paljunedes hävitab ka viirus organismi rakke.
Samal ajal üldiste kaitsereaktsioonide vallandamisega hakkab keha tootma ka antikehi, mis viiruse väga ruttu hävitada suudavad — kuna tootmiseks kulub 1-2 nädalat, jõuab haigus palju pahandust teha.
«Kui nüüd piltlikus keeles rääkida, siis me võime vaenlase sõdurid kõik ükshaaval maha nottida, aga nende poolt põletatud maad ja tapetud inimesi see tagasi ei too — sellest taastumiseks kulub palju aega,» tähendab Joller.
Samamoodi on kehaga: teinekord hävib kehas nii palju, et inimene sureb.
Arstide ülesanne Covidi ravis ongi Jolleri sõnul toetada keha.
«Seega: isegi kui meil on ühel päeval viiruse vastu toimiv efektiivne ravi olemas, siis enne selle rakendamist ja toimima hakkamist jõuavad viirus ja meie oma immuunsüsteem nii palju kahjustada, et see pole võrreldav näiteks antibiootikumraviga angiini korral — kahjustus on piiratud, ravim toimib haigustekitajale hävitavalt, taastumine on kiire,» sõnab Joller.
«Me teame juba ammustest aegadest, et haiguse ennetus on kordades olulisem kui ravi,» märgib arst.
«Me kõik teame, et ka Covidit saab kõige spetsiifilisemalt ennetada vaktsiiniga. Vaktsiin tutvustab inimese kehale ühte pisikest osa haigustekitajast — ogavalku. See valk üksi kahju teha ei suuda, sest see on kõigest üks viiruse «kehaosa». Aga organism käsitleb seda kui võõrvalku ja loob mehhanismid (antikehad) selle ülikiireks äratundmiseks ja hävitamiseks,» kirjeldab arst.
Kui pärast vaktsineerimist viirus limaskestadele satub, tunnevad keha rakud selle kiiresti ära ja hävitavad. Organism ei pruugi üldisi immuunsüsteemi kaitsereaktsioone, nagu palavik, nohu, köha, üldse käivitada.
«Kui limaskestale on sattunud väga suur kogus viirust, suudab keha kiiresti hävitada vaid osa viirustest, ülejäänute jaoks tuuakse abijõudu juurde, näiteks luuüdis olevad mälurakud hakkavad kiiresti antikehi juurde tootma, «retsept» on tänu vaktsiinile juba olemas. Tekivad ka üldised keha kaitsereaktsioonid. Aga kuna antikehi tekitatakse ruttu juurde, siis varsti saab keha viirusest jagu. Seetõttu põevadki vaktsineeritud inimesed lühemat aega ja kergemini,» räägib Joller.
«Vaktsineeritud inimese limaskestadel on palju nõrgestatud või ka surnud viirusi — PCR-test võib küll positiivsust näidata, aga viiruse «kvaliteeti» see ei näita. Mingil määral võib vaktsineeritud inimene nakkust edasi kanda, aga see pole võrreldav vaktsineerimata inimesega, kelle kehas saab viirus peremehetseda 1-2 nädalat.»
Tänaseks on maailmas tehtud umbes 6,7 miljardit Covid-19 vaktsiinidoosi, ja praktika on näidanud, et vaktsiin on ohutu ja vähendab umbes 90 protsendilise tõenäosusega haiglasse sattumist, pea 100 protsendilise tõenäosusega surma, rõhutab Joller.
«Vaktsineeritud inimesed võivad küll haigestuda ja nakkust edasi kanda, aga tõenäosus saada haigus vaktsineeritud inimeselt on kordades väiksem kui vaktsineerimata inimese puhul. Kui inimene, kellega vaktsineeritud nakkuskandja kokku puutub, on ka ise vaktsineeritud, on nakatumise tõenäosus veel kordi väiksem,» lisab ta.
Covidisse nakatunud inimene saab ta sõnul ka ise üht-teist ära teha, et enesetunnet parandada.
Perearstide seltsi lehel on veel mitmeid juhendeid nii teksti kui videona, kolmes keeles.