Vaata, kuidas libaarstid ja ravitsejad haigeid oma konksu otsa võtavad

Priit Pullerits
Copy
IIllustratsioon: Artur Kuus
IIllustratsioon: Artur Kuus Foto: Artur Kuus

Arstide töömaile on tunginud üha rohkem isehakanud ravitsejaid ja tervendajaid, kes pakuvad tervisemuredele enesekindlalt lihtsaid ja kiireid lahendusi.

Puukborrelioosi kiirtesti tegema valmistunud apteegitöötaja küsis: «Kas te vaktsineeritud olete?» Ta pidas silmas koroonavastast vaktsineerimist.

«Jah, juba kevadel, AstraZenecaga,» vastas haige, kes oli kuus päeva maadelnud kõrge palaviku ja peavaluga, mis röövisid nii isu kui ka jõu. Koroonatest, samuti võimaliku gripi tuvastamiseks tehtud vereproovid olid andnud negatiivse vastuse. Pärast neid meenus haigele, et kaks nädalat tagasi oli ta märganud kehal liikumas puugisarnast putukat, kelle oli käega maha rehmanud.

«AstraZeneca – selge!» kõlas järeldus kitlikandja suust, mille tunnistajaks kõrvalseisjana olin. «See on hull asi, kõik vanad hädad löövad järsku välja. Väga karmid tagajärjed. Ma olen seda nii palju näinud. Võite ise järele uurida.»

Sama päeva õhtul tuvastas Tartu Ülikooli kliinikumis tehtud seljaajuvedeliku analüüs, mille tulemused täitsid paberil neli lehekülge, et tegemist on viirusliku puukentsefaliidiga. Niipalju siis isehakanud asjatundja diagnoosist!

Siin allpool on võtted ja nipid, taktika ja meetodid, mille abil isehakanud ravitsejad haigusega hädas inimesi oma lõa otsa püüavad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles