Osa vaktsiinide puhul saab tõhustusdoosi juba viie kuu möödumisel

Copy
Vaktsineerimine Tartu ülikooli kliinikumis.
Vaktsineerimine Tartu ülikooli kliinikumis. Foto: Kristjan Teedema

Valitsus otsustas neljapäeval, et osade vaktsiinide osas, mille puhul langeb viiruskaitse kiiremini, saab tõhustusdoosi küsida juba viie kuu möödumisel viimasest süstist.

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab AstraZeneca ja Jansseni Covid-19 vaktsiiniga vaktsineeritutele tõhustusdoosi viie kuu möödumisel esmasest kuurist.

Ekspertkomisjon on seisukohal, et Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiiniga esmase vaktsineerimiskuuri läbinutele ei ole vaja tõhustusdoosi manustada varem kui kuue kuu möödumisel. 

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas valitsuse Covid-19 teadusnõukoja esmaspäeval tehtud ettepanekut Covid-19 vaktsiini tõhustusdoosi ja esmase vaktsineerimiskuuri vahelise intervalli lühendamiseks kuuelt kuult viiele.

«Eksperdid leidsid, et AstraZeneca ja Jansseni Covid-19 vaktsiinide puhul on esmase vaktsineerimiskuuri ja tõhustusdoosi vahelise intervalli lühendamine viiele kuule põhjendatud, kuna nende vaktsiinide efektiivsus väheneb ajas kiiremini,» ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige dr Marje Oona. «Esmasest vaktsineerimiskuurist viie kuu möödumisel võib manustada tõhustusdoosi ka juhul, kui vaktsineerimiskuuri üks doosidest on tehtud AstraZeneca vaktsiiniga. Kindlasti vajavad tõhustusdoosi kõik vanemaealised ja Covid-19 riskirühma kuuluvad inimesed.»

«Eesti andmetele tuginedes langeb AstraZeneca vaktsiiniga esmase vaktsineerimiskuuri läbinud inimestel vaktsiini efektiivsus nakatumise vastu olulisel määral enne kuuendat kuud, samas kui haiglasse sattumise eest kaitsevad mõlemad vaktsiinid endiselt hästi. Jansseni vaktsiiniga hakati Eestis vaktsineerima alates aprillist ning efektiivsuse langustrend on sarnane AstraZeneca vaktsiinile,» ütles valitsuse Covid-19 teadusnõukoja ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, prof Irja Lutsar. «Raskete Covid-19 haigusjuhtude ja seeläbi tervishoiusüsteemi ülekoormuse ennetamiseks on endiselt oluline, et veel vaktsineerimata inimesed teeksid ära esimesed ja teised vaktsiinidoosid.»

Tõhustusdoosi võimaldatakse Eestis kõigile üle 18-aastastele. Tõhustusdoosina kasutatakse Pfizer/BioNTech vaktsiini Comirnaty ja Moderna vaktsiini Spikevax, sõltumata sellest, millise vaktsiiniga on läbitud esmane vaktsineerimiskuur. Spikevax vaktsiini tõhustusdoos on pool esmaseks vaktsineerimiseks kasutatud annusest ning Comirnaty korral kasutatakse esmasele vaktsineerimisele sarnaseid annuseid.

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad allergoloog-immunoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

Covid-19 vaktsineerimise eesmärgid on vähendada Covid-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib Covid-19 haigus kulgeda raskemalt, vähendada koroonaviiruse levikut Eestis ning hoida sellega Covid-19 haiguse kolmas laine võimalikult madalal, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning hoida Eesti ühiskond võimalikult avatud. Infot vaktsineerimise võimaluste kohta saab veebilehelt www.vaktsineeri.ee.

Lisainfot saab vaadata siin

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik märkis, et loomulikult oleks lihtne panna kõik kinni, kuid praegu on valitud tee, et hoida ühiskond võimalikult avatud ning sealjuures on suudetud saada nakkumise arvud langustrendi.

"Nüüd on oluline pingutada, et see nii ka jätkuks," rõhutas Kiik. "Me ei tohi hakata hõiskama ja ütlema, et kriis on möödas, sest tegelikult viiruse levik ja Delta tüve lainetamine on väga suur," ütles Kiik.

Ta lisas, et viiruse leviku osas on negatiivses mõttes eesrinnas need riigid, kus vaktsineerimise tase on madal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles