Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Teadlased avastasid geeni, mis tõstab Covid-19 korral surmariski mitu korda

Pildil DNA jada. FOTO: Shutterstock

Oxfordi ülikooli teadlased on tuvastanud geeni, mis tõstab Covid-19 korral hingamispuudulikkuse riski kaks korda. 60 protsenti Lõuna-Aasia päritolu inimestest kannavad kõrge riskiga geneetilist signaali, mis osaliselt seletab Ühendkuningriigi mõnes kogukonnas täheldatud tavapärasest kõrgemat surmajuhtumite arvu ja Covid-19 ränka mõju India poolsaarel.

Varasemad tööd on juba tuvastanud kolmandas kromosoomis DNA omapära, mis kahekordistas alla 65-aastaste täiskasvanute Covid suremuse riski. Kuid teadlased ei teadnud, kuidas see geneetiline signaal riski suurendas, ega ka täpset geneetilist muutust, mis selle põhjustas, vahendab Oxfordi ülikool.

Ajakirjas Nature Genetics avaldatud uuringus kasutas Oxfordi ülikooli MRC Weatheralli molekulaarmeditsiini instituudi professorite James Daviese ja Jim Hughesi juhitud meeskond tipptasemel tehnoloogiat, et välja selgitada, milline geen sellise mõju põhjustab ja kuidas see seda teeb.

Uuringu kaasjuht Jim Hughes, geeniregulatsiooni professor, ütles: «Põhjus, miks seda on nii raske välja selgitada, on see, et varem tuvastatud geneetiline signaal mõjutab genoomi «tumeainet». Leidsime, et suurenenud risk ei tulene valku kodeerivate geenide erinevusest, vaid muutusest geeni sisselülitamist mõjutavates elementides. Geeni, mida selline kaudne lülitusefekt mõjutab, on palju raskem tuvastada.»

Meeskond koolitas tehisintellekti algoritmi, et analüüsida tohutul hulgal geneetilisi andmeid sadadest rakkudest kõigist kehaosadest, et näidata, et geneetiline signaal mõjutab tõenäoliselt kopsurakke. Seejärel said teadlased äsja välja töötatud ülitäpset tehnikat kasutades geneetilist signaali vähendada. Meetod uurib, kuidas miljardid DNA «tähed» klapivad kokku, et määrata kindlaks konkreetne geenijärjestus.

«Üllatavalt, kuna kahtlustati mitmeid teisi geene, näitasid andmed, et suhteliselt uurimata geen nimega LZTFL1 põhjustab selle efekti,» ütles dr Damien Downes, kes juhtis Hughesi uurimisrühma laboratoorseid töid.

Teadlased leidsid, et geeniga seonduv kõrgem risk takistab tõenäoliselt hingamisteid vooderdavatel rakkudel ja kopsudel viirusele korralikult reageerimast. Kuid on ka oluline, et see ei mõjuta immuunsüsteemi, nii et teadlased eeldavad, et seda geeniversiooni kandvad inimesed reageerivad vaktsiinidele normaalselt.

«Leitud geneetiline tegur selgitab, miks mõned inimesed haigestuvad pärast koroonaviirusnakkuse saamist väga raskelt. See näitab, et viis, kuidas kopsud infektsioonile reageerivad, on kriitilise tähtsusega. See on oluline, kuna enamik ravimeetodeid on keskendunud sellele, kuidas immuunsüsteem viirusele reageerib,» tähendas uuringu kaasjuht professor James Davies.

Teadlased loodavad ka, et avastus annab võimaluse tõhustada geenivarianti kandvate inimeste ravimeetodeid.

Tagasi üles
Back