Suitsetamise nähtamatu mõju: mürgised ained imenduvad mööblile, riietele ja mänguasjadele

Tubakasuitsused mööbliesemed ja asjad on suureks ohuks väikelastele. Foto: Shutterstock

Suitsetamise ohud on hästi teada. Sigaretisuitsus sisalduvate mürgiste kemikaalide sissehingamine kas suitsetajana või mittesuitsetajana võib põhjustada mitmesuguseid haiguseid. Vähem teatakse aga niinimetatud kolmandase tubakasuitsu mõju, mis tekib siis, tubakasuitsu osakesed imenduvad lähedalasuvatele pindadele.

Sigarettide suitsetamisest tekkivad ohtlikud kemikaalid kleepuvad seintele, vaipadele, auto sisustusele ja isegi riietele ja juustele, jättes maha ohtliku jäägi, mis võib jääda mitmeks kuuks või isegi aastateks. Kokkupuude selle saastega võib kahjustada DNA-d ja suurendada lühi- ja pikaajaliste terviseprobleemide, sealhulgas astma ja vähktõve riski.

Kolmandase tubakasuitsu teeb eriti ohtlikuks selle püsivus pindadel. Tavalised puhastusmeetodid - nagu tolmuimeerimine, pindade pühkimine ja ruumide tuulutamine - ei ole jääkide eemaldamisel kuigi tõhusad. Isegi kui lõhn kaob, jäävad osakesed alles ja kujutavad endast endiselt ohtu.

Sageli ei pruugigi kolmandase suitsu jääkide vabanemisest olla muud väljapääsu, kui vahetada voodilinad või vaibad täielikult välja. Abiks võib olla pindade või materjalide süvapesu, mis eemaldab suure osa ohtlikest kemikaalidest, kuid uuringud on näidanud, et seegi ei pruugi ohtlike aineid täielikult kõrvaldada.

Põhimõtteliselt on igaüks ohustatud kokkupuutest kolmandase suitsuga, kuid eriti tundlikud on selles osas imikud ja väikelapsed, kes hammustavad või mängivad saastunud esemetega või puutuvad nendega muul viisil kokku. Kuigi uuringuid oleks vaja teadlaste hinnangul teha rohkem, näitavad andmed, et laste kognitiivsed häired võivad olla seotud kokkupuutumisega kolmandase suitsuga.

Ka e-sigaretid või kuumutatavad tubakatooted (nägu näiteks IQOS) võivad sarnaselt sigarettidega jätta kodusesse keskkonda ohtlike jääkaineid - peaasjalikult nikotiini, mis on lämmastikhappega reageerides ohtlik - kujutades potentsiaalset ohtu väikelastele, ent International Journal of Drug Policy teadusajakirjas avaldatud uuringu sõnul on üldised saastemäärad võrreldes sigarettide mõnevõrra väiksemad. See aga ei tähenda, et selliste toodete tarvitamine oleks turvaline ega soovitatud.

Kuigi kolmandase suitsu saaste on drastiliselt vähenenud avalikes kohtades, kus suitsetamine on keelatud, nagu töökohad ja restoranid, siis võime selle probleemiga puutuda kokku kõikjal, kus suitsetatakse. Ennast ja oma perekonda tasub kolmandase suitsu ohtude eest kaitsta. Parim viis selleks on mitte lubada suitsetamist, kus elame, töötame või mängime. Need ruumid peaksid olema täiesti tubakavabad.