Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Soome uuringus tuvastati oluline Alzheimeri riskitegur

Alzheimeri tõbi on kõige tavalisem dementsuse vorm, ülemaailmselt on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel dementsus 50 miljonil inimesel. FOTO: Shutterstock

Mitme Soome teadusasutuse teadlaste koostöös analüüsiti raskekujulise, haiglaravi vajanud patsientide viirus- või bakteriaalse infektsiooni põdemise mõju nende hilisemale funktsionaalsele vaimsele võimekusele, vahendab Eesti arstide liidu ajaleht.

Vaatluse all oli kokku 260 460 vaimselt tervet üle 18-aastast isikut, keda jälgiti keskmiselt 15 aasta vältel. Haiglate andmebaasidest koguti andmeid nende hospitaliseerimise kohta viirus- või bakteriaalse infektsiooni raviks ning andmeid hilisema haigestumise kohta dementsuse eri vormidesse.

Jälgimisperioodi jooksul viibis raskekujulise infektsiooni tõttu vähemalt ühel korral haiglaravil 77 108 vaatlusalust ning hilisemal perioodil diagnoositi dementsus 2768-l varem infektsiooni tõttu haiglaravil viibinud vaatlusalusel. Infektsiooni tõttu haiglaravil olnud isikutel oli hilisemas elus mingi dementsuse vormi kujunemise risk 1,5 korda suurem kui neil, kes infektsiooni tõttu haiglaravi ei olnud vajanud.

Dementsuse risk oli kõrgeim neil, kes olid mingi infektsiooni raviks korduvalt hospitaliseeritud. Raskekujulise infektsiooni põdemise järel ilmnes suurem risk vaskulaarse dementsuse ja Alzheimeri tüüpi dementsuse kujunemiseks.

Saadud andmed kinnitavad, et raskelt kulgeva infektsiooni põdemise järel püsib dementsuse suurenenud risk pikka aega, sõltumata infektsiooni tekitajast või eri elundisüsteemide haaratusest infektsioonist, ja see on ilmselt seotud organismi üldise põletikulise reaktsiooniga haigustekitajale.

Tagasi üles
Back