Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Soome teadlased leidsid seose Alzheimeri riski ja Covid-19 põdemise raskuse vahel

Alzheimeri tõvele viitab näiteks asjade kaotamine või tuttavas kohas ära eksimine. FOTO: Shutterstock

Helsingi ülikoolis ja Helsingi ülikoolihaiglas (HUS) tehtud uuring viitab sellele, et Alzheimeri tekkes rolli mängiv APOE4 alleel ehk geeni esinemisvorm võib suurendada ka Covid-19ga seotud aju mikroverejooksude riski ja pikaajalise Covidiga seotud vaimset väsimust, vahendab Helsingi ülikool.

Umbes kolmandikul soomlastest on APOE4 alleel, geneetiline variant, mis soodustab Alzheimeri tõve teket. Ülemaailmselt on teadlased teatanud tähelepanekutest, mis näitavad seost APOE4 ja Covid-19 vahel – välja on toodud nii suurenenud vastuvõtlikkus SARS-CoV-2 nakkusele kui ka kõrgem suremus Covid-19 tõttu. Nüüd on Helsingi ülikooli ja Helsingi ülikoolihaigla (HUS) uurimisrühm uurinud seost APOE4 alleeli ja Covid-19 raskusastme vahel Soome elanikkonnas.

Multidistsiplinaarne rühm uuris ka mikroskoopilisi ajumuutusi Covid-19 tagajärjel surnud patsientidel, samuti seost APOE4 ja kuus kuud pärast haiguse algust kogetud vaimse väsimuse sümptomite vahel.

«APOE geeni ühine alleel ε4 näib olevat Soome populatsioonis seotud kõrgendatud riskiga haigestuda raskesse Covid-19sse. Soome populatsioonis rõhutatakse APOE4 olulisust, mis võib tuleneda selle geneetilisest homogeensusest,» ütleb Liisa Myllykangas, Helsingi ülikooli ja HUSi neuropatoloogi konsultant.

Uued leiud avaldati ajakirjas Acta Neuropathologica Communications.

APOE4 alleel kahekordistab raske Covid-19 riski

Tulemuste kohaselt suurenes APOE4 alleeli kandjatel risk haigestuda raskesse Covidisse, mille tõttu on vaja intensiivravi, enam kui kaks korda. Veelgi enam, alleeli kandjate ajudes leiti uuringus, võrreldes teistega, raske Covid-19 tagajärjel rohkem mikroskoopilisi verejookse.

Intensiivraviarsti Johanna Hästbacka sõnul võib APOE4 mõjutada ka teatud pikaajaliste sümptomite raskusastet, eriti haiglaravi vajanud Covid-19 puhul.

«Uuringus ilmnes ühe sellise sümptomina vaimne väsimus, mida määratleti kui raskusi tähelepanu juhtimisel ja keskendumisel,» ütleb Hästbacka.

Myllykangas juhib tähelepanu, et praegu uuritud andmestikes oli Covid-19 patsientide arv suhteliselt väike ja tulemusi tuleb pidada soovituslikuks.

Oluline küsimus, millele uuringus vastust ei leitud, on seos Covid-19 ja APOE4 kandjate mäluhäirete tekke vahel.

«Sellele küsimusele vastamiseks on vaja pikaajalisi järeluuringuid Covid-19st paranenud patsientidega, samuti on vaja alusuuringuid, mis keskenduvad APOE4 ja süsteemse põletiku koosmõjule aju mälumehhanismidele. Meie uurimisrühm on juba käivitanud need edasised uurimissuunad Helsingi ülikoolis ja HUSis,» ütleb Myllykangas.

Tagasi üles
Back