KOKKUVÕTE ⟩ Need olid selle nädala kõige olulisemad terviseuudised

PM Tervis
Copy
Pildil Põhja-Eesti regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarst ja kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa.
Pildil Põhja-Eesti regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarst ja kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa. Foto: Toomas Tatar/Scanpix Baltics

Selle nädala kõige loetumad terviseuudised puudutasid peamiselt koroonat, kuid tähelepanu pälvis ka professor Margus Viigimaa soovitused, kuidas vältida infarkti. 

1. Tippteadlane: omikron on peaaegu uus viirus ja teeb mitmel viisil oma asja

Kahe uuringu tulemustest selgub, et omikroni arvukad mutatsioonid näivad olevat täielikult muutnud seda, kuidas see kehas paljuneb. Teadlaste sõnul pole viiruse bioloogia enam sama, mis varem.

2. Varajase infarkti ohtu tüürib uus riskitegur

Varase infarkti tekkes võib suurt rolli mängida südame-veresoonkonnahaiguste uudse riskitegurina alles viimasel ajal ennetusjuhistesse jõudnud lipoproteiin (a). Lipoproteiin (a) ei muutu elu jooksul väga palju, aga see on professor Margus Viigimaa sõnul suur trombi, lupjumise ja põletiku tekke riskitegur. 

3. Prantsusmaal avastati uus koroonavariant

Prantsusmaal avastati uus koroonavariant nimega B.1.640.2. Uus variant avastati esimest korda detsembris Kamerunist Prantsusmaale naasnud reisijalt. Algsete andmete põhjal on B.1.640.2 rohkem mutatsioone kui omikrontüvel, seetõttu on uuel tüvel ebatavaline kombinatsioon.

4. Oxfordi vaktsiiniekspert: me ei saa tervet planeeti iga kuue kuu järel revaktsineerida

Oxfordi vaktsiinirühma direktor ja immuniseerimise komitee juht professor Andrew Pollard sõnas, et neljanda doosi manustamine ei ole mõistlik lahendus. Professor soovitas keskenduda eelkõige riskirühmadele selmet manustada doose kõigile 12-aastastele ja vanematele.

5. Teadlased leidsid viisi, kuidas takistada ninas koroonaviiruse paljunemist

Hongkongi ülikooli arstiteaduskonna mikrobioloogia osakonna teadlastel on välja pakkuda uus vaktsineerimisstrateegia. Lihasesse süstitava DNA vaktsiini ja nina kaudu manustatava nõrgestatud gripiviiruse põhise elusvaktsiini tulemused olid loomkatsetes paljutõotavad ja tekkinud antikehad kaitsesid nii alfa, beeta kui delta tüve eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles