USA uuringus ilmnes, milline on omikroni mõju võrreldes deltaga

Koroonaviirus. Foto: Shutterstock

USA uuring, milles osales peaaegu 70 000 Covid-positiivset inimest, näitas omikrontüvega nakatumise korral oluliselt vähenenud haiglaravi vajadust ja surmariski.

Töö andmetel olid omikroniga nakatunud inimesed poole väiksema tõenäosusega haiglaravil, vajasid umbes 75 protsenti väiksema tõenäosusega intensiivravi ja nende surmarisk osutus umbes 90 protsenti väiksemaks võrreldes nendega, kes olid nakatunud varem domineeriva delta variandiga, vahendab Medical Xpress.

Umbes 52 000 omikroniga nakatunud inimesest ei vajanud ükski juhtivat hingamist võrreldes 11 inimesega peaaegu 17 000st deltaga nakatunust.

Haiglas viibimise kestus oli omikroni puhul keskmiselt 1,5 päeva, delta puhul aga viis päeva ja 90 protsenti omikroniga patsientidest vabastati kolme või vähema päeva jooksul.

Analüüs viidi läbi Lõuna-California haiglasüsteemi Kaiser Permanente andmete põhjal, mis teenindas ligikaudu 4,7 miljonit inimest ajavahemikus 30. november 2021 kuni 1. jaanuar 2022, mil mõlemad tüved olid laialt levinud.

«Selles uuringus kontrolliti olulisi võtmeparameetreid, nagu vanus, sugu, eelnev SARS-CoV-2 nakkus, vaktsineeritus ja kaasuvad haigused,» ütles USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse direktor Rochelle Walensky.

Tulemused viitavad seega sellele, et omikron on «olemuselt vähem tõsine kui delta» ja tõsiste juhtumite vähenemine ei tulene ainult sellest, et aja jooksul on vaktsineeritud ja nakatunud rohkem inimesi.

Kuigi uuringus täheldati vaktsiini efektiivsuse vähenemist omikrontüvega nakatumise vastu, leiti ka olevat oluline selle pidev kaitse tõsiste tagajärgede eest.

Walensky hoiatas, et tulemused ei tohiks viia rahuloluni, kuna omikroni äärmuslik edasikanduvus kurnab endiselt tervishoiusüsteemi.

Riigis registreeritakse praegu keskmiselt 750 000 juhtumit päevas – kuigi see arv peaks varsti ületama miljoni piiri –, Covidi tõttu vajab haiglaravi kokku umbes 150 000 ja iga päev sureb üle 1600 inimese.