Levinud riskitegurite tõttu võib dementsusega isikute arv kasvada miljonite võrra

Alzheimeri tõbi on kõige tavalisem dementsuse vorm, Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on dementsus 50 miljonil inimesel. Foto: Shutterstock

Haiguste globaalse leviku uuringu (Global Burden of Disease – GBD) andmeil elab 2050. aastal maailmas 153 miljonit dementset inimest, kolm korda enam kui 2019. aastal – 57 miljonit, kirjutab Eesti arstide liidu ajaleht.

GBD uurimisgrupp, mille tegevust koordineerisid USAs Seattle’is paikneva Washingtoni ülikooli teadlased, koostasid dementsuse levimuse prognoosi 2050. aastaks 635 seni avaldatud epidemioloogilise uurimuse baasil.

Lähiminevikus on dementsete inimeste arv maailmas pidevalt suurenenud, aastatel 1990–2016 117 protsendi võrra. Selle peamiseks põhjuseks on rahvastiku juurdekasv ning eluea pikenemine, mistõttu kasvab ka eakate inimeste arv, maailma rahvastik vananeb. Vanusega on paratamatult seotud kognitiivse võimekuse langus. Prognoosi kohaselt jätkuvad kirjeldatud demograafilised protsessid järjest suurenevas mahus. Enam kasvab dementsete naiste arv, naiste ja meeste suhe saab eeldatavasti olema 1,69.

Uuringutega on välja selgitatud mitmed dementsuse mõjutatavad riskitegurid – suitsetamine, rasvumine, arteriaalne hüpertensioon, diabeet, väheliikuv eluviis, madal haridustase. Prognoosi kohaselt on 2050. aastaks loetletud riskitegurid dementsuse põhjuseks seitsmel miljonil inimesel.

Prognoosi kohaselt ei suurene dementsete inimeste arv eri maades ühtlaselt. Arenenud riikides prognoositakse dementsete isikute arvu suurenemist 55–75 protsendi ulatuses, kuid Põhja- ja Kesk-Aafrikas on vastav näitaja 350–370 protsenti.

Esitatud prognoosi arvestades tuleb tõhusamalt hakata selgitama ja juurutama meetmeid dementsuse välditavate riskitegurite mõjutamiseks nii ühiskonna kui ka isiku tasandil.