D-vitamiini oluliust ei tohi alahinnata!

Foto: Shutterstock

Organism vajab D-vitamiini immuunsuse toetamiseks, energia tootmiseks ja haiguste eemalhoidmiseks. Millal ja miks, kui palju ja millist D-vitamiini tasub võtta räägib lähemalt Apotheka proviisor Merilin Nurk-Bonde.

Mõned aastad tagasi näitas Eesti ühe suurima meditsiinilabori Synlabi statistika, et kolmveerandil inimestest, kellel mõõdeti D-vitamiini taset veres, oli see liiga madal ning 36% mõõdetutest kannatas tõsise D-vitamiini puuduse all.

Kunagi kasutati D-vitamiini ennekõike lapseea valuliku luuhaiguse rahhiidi raviks, kuid mida aeg edasi, seda enam on jõutud järeldusele, et igaühe tervisele on see vitamiin mitmes mõttes asendamatu.

Kui D-vitamiini napib

D-vitamiin on üks neljast rasvlahustuvast vitamiinist, inimorganismis on aga D-vitamiini aktiivne vorm mitmekülgse toimega hormoon. Enim räägitakse D2- ja D3-vitamiinist. D2 ehk ergokaltsiferooli organism ise ei sünteesi ja seda saadakse taimse toiduga. D3 ehk kolekaltsiferool on loomse päritoluga ja põhiliselt kalast saadav, kuid suurim kogus sünteesitakse nahas UVB-kiirguse toimel.

D-vitamiin osaleb kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses, aidates säilitada normaalset luukoe tervist. Lisaks on teada D-vitamiini positiivne mõju lihaste tööle, närvikoe funktsioneerimisele ja immuunsüsteemile.

D-vitamiini vaeguse korral kahaneb kaltsiumi imendumine soolest, mistõttu ei suuda organism end piisavalt kaltsiumiga varustada ning tagajärg on terviseprobleemid, nagu luude hõrenemine, hammaste lagunemine, lihaste töö halvenemine.

Täiskasvanutel võivad muutused luudes viia osteomalaatsia ehk luude pehmenemiseni ja luumurdude tekkeni. Lastel häirib D-vitamiini vähesus luustiku arengut.

Uuringutes on leitud seoseid madala D-vitamiini taseme ja südameveresoonkonna haiguste, depressiooni, allergiate, infektsioonide ja isegi kasvajate vahel. D-vitamiinil on roll ka tänapäeval aina rohkem uuritud viljatusravis.

Päike paneb tootmise tööle

D-vitamiini peamine allikas on päike. UVB-kiirguse toimel sünteesitakse nahas D-vitamiini. Saadavat vitamiini kogust mõjutab aastaaeg, laiuskraad, õhusaaste, pilvisus, ka inimese vanus, nahavärv, kehakaal ning mil määral on keha riietega kaetud või kasutatud päikesekreemi.

D-vitamiini sünteesiks piisavat UVB-kiirgust jagub Eestis maikuust septembrini, ülejäänud kuudel on aga päikese UVB-kiirguse intensiivsus liiga madal, et käivitada organismis D-vitamiini tootmist.

Päikese käes ei ole võimalik saada D-vitamiini üleannust, kuid nahaarstid rõhutavad juba aastaid, et päevitamisega ei tohi liialdada. Liigne UV-kiirgus põhjustab nahakahjustusi ja naha enneaegset vananemist, mis võivad viia kasvajaliste haiguste tekkeni.

Toitudest on D-vitamiini allikaks rasvased kalad, näiteks lõhe, forell, heeringas ning munakollane ja maks. Tänapäeval on osa tooteid ka D-vitamiiniga rikastatud, näiteks piim, jogurt, margariinid, hommikusöögihelbed. Vitamiini on lisatud ka laste piimasegudesse.

Puudus kimbutab paljusid

Vitamiin D defitsiiti esines ilmselt harva ajal, mil enamik inimesi käärisid käised üles ja töötasid päevast päeva päikeselistel põldudel ja heinamaadel.

Mida enam on meie tööd ja tegemised liikunud maapiirkondadest linna – korteritesse, kontoritesse ja teistesse siseruumidesse, seda rohkem on see muutunud.

Tõenäoline on, et kui mitte pidevalt, siis vähemalt mingis eluetapis kannatab enamik inimesi D-vitamiini puuduse käes. Lisaks neile, kellel ei ole võimalik tervislikel või muudel põhjustel väljas liikuda (nt eakad ja liikumispuudega inimesed) või kes väldivad teadlikult päikesevalgust (nt religiooni tõttu või väga soojades piirkondades), tekib vitamiinipuudus rasedatel, imetavatel emadel, imikutel, taimetoitlastel, sportlastel (eriti saalitreeningutega piirduvatel), dieedipidajatel, soole-, neeru- ja maksahaigustega inimestel.

Väsimus ja viirused viitavad puudusele

Viimase poolteise aasta jooksul on lisandunud veel üks tegur, mis võib olla mõjutanud üle maailma inimeste D-vitamiini taset organismis. Covid-19 piirangute tõttu on viibinud paljud tavapärasest rohkem kodustes siseruumides ja vähem õues. Mõned uuringud on juba ka viidanud, et D-vitamiini puudusega inimestel võib kulgeda koroonahaigus raskemini ja prognoos olla halvem.

D-vitamiini puudust võib kahtlustada, kui pidevalt kimbutavad väsimus ja sagedased viirushaigused. Raskekujulise puuduse korral võib tekkida ka lihasnõrkus, kukkumised, luumurrud, luukoe pehmenemine. Täpsema vastuse annab vereanalüüs, millega on soovitatav vähemalt kord aastas D-vitamiini taset kontrollida. Optimaalne D-vitamiini tase veres on üle 75 nmol/L. Selline tase peaks olema tagatud aasta ringi. Hoolimata soojast suvest või ka pärast päikeselistest riikidest Eestisse naasmist tasub arvestada, et D-vitamiini arvestatav tase püsib veres ainult mõne nädala.

Kuidas vitamiinivaru täita?

Kui juba on tekkinud D-vitamiini puudus, jäävad multivitamiinipreparaadid enamasti nõrgaks, kuna need ei sisalda puuduse leevendamiseks piisavas koguses D-vitamiini. Vajaliku taseme saavutamiseks veres on soovitatav kasutada üksnes D-vitamiini sisaldavaid tooteid.

Valikus on tilgad, kapslid, pihustid, närimistabletid. D-vitamiin on käsimüügitoodetes D3-vitamiinina, mis on parema bioloogilise omastatavusega kui D2-vitamiin ning on kas sünteetilist või looduslikku päritolu (nt lambavilla lanoliinist). Apteegi käsimüügi preparaadid on liigsete lisaaineteta ja aina rohkem leidub juba ka mahekoostisosi.

D-vitamiin vajab imendumiseks rasvast keskkonda. Ka enamik D-vitamiini preparaatidest on õlide baasil – näiteks oliivi-, soja-, kookos-, kanepi-, astelpaju- jm õliga.

Vitamiini peaks võtma õli või rasva sisaldava söögikorra ajal või pärast sööki, eriti kui toidulisand ise ei sisalda õli (nt närimistabletid või želeed). D-vitamiini toimet tõhustab kaltsiumi, fosfori ning A- ja C-vitamiiniderikaste toitude tarvitamine.

Milline preparaat valida?

Imikutele ja väikelastele on mõeldud õlitilgad. Kui imik saab ka piimhappebakteripreparaate, tuleb jälgida, kas ja millises annuses need juba sisaldavad D-vitamiini. Ka imikute piimasegudesse on üldjuhul juba lisatud D-vitamiini.

Suu limaskestale pihustatavad pihused on väljatöötatud selleks, et viia D-vitamiin vahetult vereringesse, jättes vahele seedetrakti etapi. Seega sobivad need kasutamiseks eriti neile, kellel on toitainete imendumise või omastamise häired soolest (nt põletikuline sooltehaigus, tsöliaakia).

D-vitamiini annuseid märgitakse toidulisandite pakenditel kahes ühikus – rahvusvaheline ühik (IU – International Unit) ja mikrogramm (µg, mcg). D-vitamiini 1 µg vastab 40 IU-le, seega näiteks 1000 IU-d vastab 25 mikrogrammile.

Eestis on riiklikult soovituslik igapäevane profülaktiline annus imikutele alates 8. elupäevast 400 ühikut (10 μg) päevas ja sama annus on soovituslik ka kõigile tervetele inimestele, kes on kuni 60-aastased. Üle 60-aastastele soovitatakse suuremat annust ehk 800 ühikut (20 μg) päevas.

Tartu Ülikooli kliinikumi patsiendiinfo järgi soovitatakse tarvitada juurde 25–50 µg (1000–2000 IU) päevas, kui vereanalüüsiga on määratud täiskasvanul D-vitamiini tase 50­–75 nmol/L.

Kui tase on alla 50 nmol/L, tuleks võtta 50 µg (2000 IU) päevas ja kui alla 25nmol/L, siis 100 µg (4000 IU) D-vitamiini sisaldavat preparaati päevas kahe kuu jooksul ning teha seejärel uus vereanalüüs, vajadusel jätkata ja kontrollida uuesti kahe kuu möödudes.

Igaks juhuks ei tasu võtta

Mõne ravimi kasutamine võib mõjutada D-vitamiini toimet. Sellised ravimid on näiteks mõned südameravimid ja diureetikumid, epilepsiaravimid, kõrge kolesteroolitaseme alandamiseks või rasvumise korral kasutatavad ravimid jm.

Seetõttu tuleks krooniliste haiguste korral oma raviarstiga konsulteerida, kuna võib olla vajalik korrigeerida D-vitamiini annust või manustada seda ravimist erineval ajal.

Sarnaselt teiste rasvlahustuvate vitamiinidega talletatakse D-vitamiini rasvkoes ja organismil on mõneks ajaks varu olemas, kuid see tähendab, et tarvitades D-vitamiini toidulisandina suurtes kogustes ja pikka aega, on võimalik selle kuhjumine organismis. Ülemäärane D-vitamiin võib tõsta vere kaltsiumisisalduse liiga kõrgele tasemele, mille esmasteks sümptomiteks on isutus, nõrkus, väsimus, peavalu, iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus, janu, uimasus.

Sel juhul tuleb D-vitamiini preparaadi tarvitamine kindlasti lõpetada. Seega tuleb kinni pidada ettenähtud annustest, konsulteerida apteekri või arstiga sobivaima annuse ja preparaadi leidmiseks ning mitte võtta nn igaks juhuks pikka aega suuri annuseid.