Dr Viigimaa avaldab, mis on peamine südamehaiguste riski näitaja

Kardioloog Margus Viigimaa armastab oma südame tervist hoida tennisemänguga. Foto: Erakogu

Viimase kolme aasta jooksul SYNLABis tehtud kolesterooli vereanalüüsidest on rohkem kui pooltel tulemus normist kõrgem. 

Südame- ja veresoonkonna haigused on Tervise arengu instituudi andmetel kõige sagedasem surmapõhjus Eestis, moodustades 46 protsenti meeste ja 64 protsenti naiste suremusest. Nende haiguste peamisteks riskiteguriteks on kõrge kolesteroolitase, kõrgenenud vererõhk, ebatervislik toitumine, vähene liikumine ja diabeet.

«Kolesterool on küll vajalik rakkude ehituses ja organismi hormonaalses tasakaalus ning D-vitamiini tootmises, kuid selle kõrgenenud tase veres suurendab riski südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks,» tõdes SYNLABi laboriarst Meeli Glükmann. Ta lisas, et kolme viimase aasta SYNLABi statistika näitas 62 protsendil teostatud vereanalüüsidest probleemset, normväärtusest kõrgemat kolesteroolinäitu. Andmete järgi esines naistel rohkem kõrvalekaldeid, olles probleemne 66 protsendil analüüsidest, meeste puhul 57 protsendil.

Verest saab mõõta mitut erinevat kolesterooli. Üldkolesterooli kõrval on veel kaks näitajat: LDL- ehk «halb» kolesterool ja HDL- ehk «hea» kolesterool. LDL-kolesterooli kõrge sisaldus veres põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi ning suurendab südame- ja veresoonkonna haiguste riski. HDL-kolesterool transpordib kolesterooli maksa tagasi ning mida kõrgem on selle tase, seda väiksem on risk südame isheemiatõve tekkeks.

Ainult üldkolesterooli taseme põhjal ei ole võimalik täpselt määrata südame-veresoonkonna haiguste riski. Kõige olulisemaks riski määrajaks peab südamearst Margus Viigimaa LDL-kolesterooli. «Seega, igaüks peaks teadma ka oma LDL-kolesterooli taset ja eesmärkväärtust. See eesmärk võib erineda inimestel väga palju, sõltudes olemasolevatest haigustest ja riskiteguritest,» soovitas dr Viigimaa.

Kõrge LDL-kolesterooli tase ei anna endast märku ühegi sümptomiga. Südamearsti sõnul on tegemist «vaikse tapjaga», millesse sekkumata ja märkamata jättes võib tekkida tüsistus müokardiinfarkti või ajuinsuldi näol. «Ei ole vaja oodata, kuni sul hakkab halb. Mõõda oma LDL-kolesterooli ehk «halba» kolesterooli, tea oma kolesteroolitaset ja kui oled kolesteroolitaset langetaval ravil, siis küsi enda LDL-kolesterooli eesmärkväärtust ravi määranud arstilt,» soovitab dr Viigimaa.

Kolesteroolitaset aitavad reguleerida oomega-3-rasvhapped, mis langetavad ka vererõhku ja hoiavad veresoonte seinad elastsed, nii väheneb trombide, infarktide ja insultide tekkerisk. «Kolesteroolitaset saab paljuski reguleerida tervisliku toitumise, kehalise koormuse ning vajadusel ka kehakaalu langetamisega. Samuti on oluline piisav puhkeaeg ning stressi maandamine,» lisas laboriarst dr Glükmann.

Kolesteroolide tasemete hetkeseisust annab parimat infot vereanalüüs, mis hindab riski südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks. Tervise testimiseks tuleks pöörduda oma perearsti poole või otse meditsiinilaborisse.

Vere kolesteroolisisaldust tasub kord aastas või paari aasta tagant jälgida alates 20ndatest eluaastatest. Eriti oluline on kolesteroolide taset regulaarselt kontrollida vähemalt kord aastas riskigruppi kuuluvatel kaasnevate haigustega (diabeet, kõrge vererõhk, südamehaigused või ainevahetussündroom) inimestel. Dr Viigimaa rõhutas, et südame-veresoonkonnahaigused on efektiivselt ennetatavad tervisliku eluviisi või õigeaegse raviga.

Rohkem infot leiad kolesterool.info.