Millised on ahvirõugete sümptomid ja kuidas haigust ennetada?

PM Tervis
Copy
Ahvirõuged on hakanud laiemalt levima ka Euroopas.
Ahvirõuged on hakanud laiemalt levima ka Euroopas. Foto: Shutterstock

Ahvirõuged on loomade ja inimeste nakkushaigus, mida levitavad peamiselt loomad. See levib piisknakkusena kahjustustega nahaga otsesel kokkupuutel või pindade ja esemete vahendusel.

Ahvirõugeid põhjustab ahvirõugete viirus Orthopoxvirus simiae

Haigus esineb peamiselt Kesk- ja Lääne-Aafrika troopilistes vihmametsades. 

Viiruse edasikandumine loomalt (peamiselt ahvidelt ja närilistelt) inimesele võib toimuda otsesel kokkupuutel nakatunud loomade vere, kehavedelikega või naha või limaskesta kahjustustega. Nakatumine võib samuti toimuda ebapiisavalt termiliselt töödeldud ahviliha tarbimise järgselt.

Viiruse edasikandumine inimeselt inimesele võib toimuda piisknakkusena hingamisteede eritistega, otsesel kontaktil haigega, nakatunud inimese nahakahjustustest või haige eritistega saastunud esemetest/pindadest. Nakatumine eeldab pikemaajalist tihedat kontakti. Nakatumine võib toimuda üsasiseselt või sünnitusel. Lisaks võib nakatumine toimuda ka seksuaalsel teel, meestega seksivate meeste hulgas.

Peiteperiood

Peiteperiood on tavaliselt 6–13 päeva, kuid võib kesta kuni 21 päeva.

Haigusnähud

Haigusnähud sarnanevad tavaliste rõugete omadele, kuid on leebemad.

Haigestumise algusfaasil esineb palavik, tugev peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse ja väsimus. Nahalööve tekib 1-3 päeva pärast palaviku teket. Lööbega on haaratud enamasti nägu, peopesad, jalatallad, suguelundid, vähem kehatüvi.

Lööve läbib erinevad astmed. Esmalt tekivad maakulid (laigud), seejärel paapulid (kergelt kõrgenenud sõlmekesed), vesiikulid (selge vedelikuga täidetud põiekesed). Vesiikulitest tekivad pustulid (kollase vedelikuga täidetud mädapõiekesed), mis kattuvad koorikutega, mis kuivavad ja kukuvad maha.

Haiguse kliiniline kulg on tavaliselt kerge, enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ning reeglina on tegemist iseparaneva haigusega. Rasked juhtumid esinevad sagedamini lastel. Suremus on suurem laste ja noorte täiskasvanute hulgas ning immuunpuudulikuga patsientidel.

Spetsiifiline ravi puudub, rakendatakse sümptomaatilist ravi.

Ennetamine

  • Endeemilistes piirkondades metsloomadega kokkupuute vältimine või nendega kokkupuutel isikukaitsevahendite kasutamine; ainult termiliselt töödeldud liha tarbimine.
  • Haige ja/või nakkuskahtlase isikuga kontaktide vältimine.
  • Haige isoleerimine ja ravi.
  • Isikukaitsevahendite kasutamine patsientide eest hooldamisel.
  • Hügieenireeglitest kinni pidamine.
  • Saastunud pindade/esemete puhastamine.

Allikas: terviseamet.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles