10 terviseprobleemi, millega riskib suitsetaja

Lapsepõlves kogetud passiivne suitsetamine jätab edasiseks eluks jälje. Foto: Shutterstock

Enam kui 50 aastat tagasi leidis kinnitust, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki. Sellele järgnenud aja jooksul on tuvastatud, et suitsetamisega seostatavate haiguste loetelu on oluliselt pikem ning igal aastal sureb suitsetamisest põhjustatud haigustesse kaheksa miljonit inimest. Millega riskib suitsetaja?

Sigarettidest täielikult loobumiseks ei ole kunagi hilja ning abi saamiseks võib pöörduda nõustamiskabinettidesse või oma perearsti juurde. Kui päevapealt suitsetamisest loobumine osutub keeruliseks, saab üleminekuperioodil appi võtta nikotiiniplaastrid.

Sigaretti süüdates riskib inimene järgnevaga: 

1. Suitsetamine on nägemisele kahjulik ning suurendab silmakae tekkimise riski ning võib esile kutsuda vanusest tingitud kollatähni kahjustusi. Kollatähn asub silma võrkkestal ja aitab näha kõige teravamat ja detailirohkemat pilti. Kahjustused kollatähnil muudavad nägemise häguseks. Silmakae olemasolu aga võib päädida pimedaks jäämisega.

2. Teise tüübi diabeet on haigus, mida seostatakse liigse kehakaalu ning vähese liikumisega, kuid selle põhjustajate seas on ka teised halvad harjumused, näiteks alkoholi liigtarvitamine ja suitsetamine. Diabeedi diagnoosi saanud peavad väga hoolikalt kinni pidama erinevatest toitumis- ja elustiilipiirangutest. Vastasel juhul riskivad nad paljude komplikatsioonidega – näiteks jäsemete amputeerimisega.

3. Suitsetamine ahendab kõiki veresooni ning see oht varitseb ka neid veresooni, mis varustavad verega peenist. Hea uudis on see, et suitsetamise mahajätmine aitab vähendada erektsioonihäirete riski.

4. Emakaväline rasedus tähendab rasedust, kus loode hakkab arenema väljaspool emakat, kõige sagedamini munajuhas. Selline rasedus katkeb esimeste kuude jooksul ning tähendab selle aja jooksul paremal juhul tugevaid kõhuvalusid ning halvemal juhul, munajuha rebendi korral, võib muutuda eluohtlikuks. Emakavälist rasedust on tihedamini täheldatud suitsetajatel.

5. Suitsetajate luutihedus on mittesuitsetajate omast väiksem ning väheneb ajas kiiremini, võrreldes mittesuitsetajatega. Luude hõrenemisega kaasneb suurem oht näiteks kukkumise korral luid murda. Seda ebameeldivat perspektiivi annab vähendada, kui loobuda suitsetamisest. Samuti on luukoele kasulik vähendada alkoholi tarvitamist ning nädalas paar korda trenni teha.

6. Jämesoolevähk põhjustab kopsuvähi järel teisena vähisurmasid ning jämesoolevähki diagnoositakse üha rohkem ja aina noorematel. Arvatakse, et selle põhjuseks on elustiilivalikud. Nagu paljude terviseprobleemide puhul, aitab ka jämesoolevähi riski vähendada, kui loobuda suitsetamisest.

7. Liigesepõletik on samuti üks neist haigustest, mille risk on oluliselt kõrgem suitsetajatel. Haigus esineb naistel sagedamini kui meestel. Haigusest haaratud liigese liigutamisega kaasneb valu. 

8. Huule-suulaelõhe ehk jänesemokk on sünnidefekt, kui loote huuled või suu ei arene õigesti. Sünnidefektide tõenäosus kasvab oluliselt raseduse ajal suitsetamisega.

9. Suitsetajatel on laste saamine keerulisem. Lisaks erektsiooniprobleemidele kahjustab suitsetamine mehe spermatosoide. Samuti on rasedaks jäämine suitsetavatel naistel keerulisem.

10. Kõik teavad, et suuhügieen on oluline, kuid see ei tähenda ainult korralikult hammaste pesemist. Ka suitsetamine mõjutab hammaste ja igemete tervist. Suitsetamisega kaasneb suurenenud periodontiidirisk, mis halvemal juhul põhjustab hammaste väljalangemise.

Allikas. Healthline, Medical News Today