Uneõde annab nõu, kuidas palavaga öösel välja puhata
19. juuni 2023, 21:22
Miks tunneme end puhates sageli väsinuna, kogeme halba enesetunnet ning meeleolu kõikumist, selgitab uneõde Karin Bärengrub.
Puhkuse ajaks on meil sageli planeeritud nii palju tegevusi, et uni muutub teisejärguliseks. Grillime hilisõhtul liha, lähme magama hilistel öötundidel ning põõname keskpäevani voodis. Puhata tuleb ju täiel rinnal!
Sedasi päevi mööda saates tunnetame varsti, et pea on «paks», enesetunne uimane ja meeleolu kõigub ühest äärmusest teise. Lõpuks ei viitsi enam miskit teha ning pärast puhkust tajume ennast kurnatud ja väsinuna. Nii juhtub, kui keerame oma unerütmi pea peale.
Tavapärane unerütm võiks säilida ka puhkuse ajal. Hea uni võimaldab teha tervislikumaid valikuid, annab rohkem energiat liikuda ja aitab hoida füüsilist ning vaimset tervist. Magamatus mõjutab immuunsüsteemi, põhjustab mitmeid kroonilisi haigusi, sealhulgas südamehaigusi.
Midagi halba ei juhtu, kui olla paar ööd kauem üleval, kuid hommikul tasuks ikkagi ärgata iga päev samal ajal. Puhkusel võib ärkamist nihutada tund-poolteist edasi. Keskpäevani põõnamine ei mõju aga hästi, siis on väga keeruline õhtul magama jääda. Laste puhul kogeme seda ju väga tihti.
Rutiin tagab hea une
Ajule ja kehale meeldib rutiin. Keha jälgib ööpäevarütmi ja kui see on iga päev erinev, siis organism ei saa enam aru, mis meiega toimub. Kui aga ärgata iga päev samal ajal, siis organismis tekib niinimetatud «sisemine kell», mis teeb õhtul meid uniseks ja aitab hommikul värskena üles tõusta.
Unerütmi reguleerivad ka valgus ja pimedus. Eestis on sellega suvel muidugi keeruline, sest ööd on meil ju valged. See on ka üks põhjus, miks tahame suvel olla kauem õues ja lükkame magamaminekut edasi. Kellel on valges raske uinuda, tasub aknad katta pimendavate kardinatega või kasutada magamisel unemaski. Naturaalne päikesevalgus on muidugi hea hommikul ärkamiseks, sest organism saab kohe aru, et nüüd algab aktiivne aeg.
Kui oleme aga kaotanud magamise tavapärase rütmi, siis selle taastamine võtab aega. Seda tunnetame ka reisides ühest ajavööndist teise. Tund aega muutust tähendab päev taastumist. Tavapärase unerütmi saavutamiseks soovitan iga päev minna poole tunni kaupa varem magama, kuni organism on taas kohanenud tööle minekuks ärkama kell seitse hommikul.
Nipid uinumiseks
Kui aga und ei tule, siis proovige ärgata hommikul planeeritust varem, et tunneksite järgmisel õhtul magama heites väsimust.
Paar tundi enne voodisse minekut vältige ärritavaid tegevusi, lõpetage televiisori vaatamine ja lülitage välja kõikvõimalikud helendavad nutiekraanid. Magamise eel ei tohiks süüa ka rasvast toitu, magusat ning tarbida alkoholi. Viimast kuritarvitades on hommikupoole väga kehv uni. Samas ei ole soovitatav heita magama ka tühja kõhuga.
Tekitage endale une eelne rutiin, rahustavad tegevused, mida iga õhtu harrastate. Näiteks sirvige enne uinumist sisustusajakirju või lugege raamatut. Ajul tekib teadmine, et kui need asjad saavad tehtud, siis algab uneaeg.
Unehäiretega inimestele on suvised kuumaperioodid eriti raske aeg. Kui majas ei ole konditsioneeri, siis tuleb leida muu võimalus keha jahutamiseks. Kõige parem on enne magama heitmist käia jaheda duši all või vannis. Isegi soe dušš on abiks.
Võib ka asetada külmakoti kaela taha või põlveõndlasse.
Kui palavusest on ikkagi ärevus sees, siis tulge voodist välja ja lugege 15 minutit teises toas raamatut.
Palavate ilmadega võiks loobuda ka päevauinakutest. Kui see on teie rutiini osa, siis magage päeva esimeses pooles maksimaalselt 15-20 minutit. Kauem magades jõuate juba teise unetsüklisse ning ärgates ei tunne te end värskena. Õhtul on siis väga keeruline jääda uuesti magama.
Soovitan suvel hästi palju veeta aega looduses, sest see soodustab und, alandab stressi ning mõjub hästi vaimsele tervisele. Magate oluliselt paremini, kui olete päeval aktiivne, joote palju vett ja sööte tervislikult.
Hea uni tagab parema puhkuse ning teil on rohkem energiat ja tahtmist tegeleda meeldivate tegevustega.
Nautige suve ja puhkust, selleks öösel magusalt magades!