K, 5.10.2022

Proviisor selgitab: kuidas annab märku magneesiumipuudus?

BENU Apteek
Proviisor selgitab: kuidas annab märku magneesiumipuudus?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Raske magneesiumipuudus tervel inimesel on haruldane.
Raske magneesiumipuudus tervel inimesel on haruldane. Foto: Shutterstock

Paljude tervisemurede korral ei oska inimene sageli kahtlustada, et tegemist võib olla hoopis magneesiumipuudusega. Kuidas seda ära tunda ning milleks organism magneesiumi eelkõige vajab, räägib Benu apteegi proviisor Virge Sokk.

Proviisor Virge Sokk selgitas, et magneesiumipuudus võib olla näiteks jalalihaste krampide, kroonilise väsimuse, närvilisuse või ebakvaliteetse une põhjustajaks. Neist kõige tavalisem sümptom on just jalalihaste krambid. «Samuti võib sageli esineda uneprobleeme ja paanikahoogusid,» lisas ta.

Magneesiumipuudus on üsna sage probleem: hinnanguliselt kannatab selle all koguni 80 protsenti elanikkonnast. Osalist magneesiumivaegust võib põhjustada ka rasvumine, alkoholi tarbimine, insult või pikaajaline kõhulahtisus. Tihti annavad murest märku spasmid, südamerütmihäired, lihasenõrkus ja koordinatsioonihäired.

Ent mida magneesium meie organismis teeb? «Magneesium tagab süsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalse ainevahetuse, reguleerib südamelihaste tööd ja vereringet ning aitab kaasa närvide ja lihaste häireteta tööle,» selgitas Sokk.

Magneesiumi kogus ja vajadus sõltub eelkõige inimese eluviisist ja -tempost, aga ka näiteks vanusest. Näiteks vajavad magneesiumi veidi rohkem professionaalsed ja harrastussportlased, rasedad, imetavad emad, lapsed ja eakad.

Mitmekesine toitumine

Magneesiumi leidub paljudes erinevates toiduainetes. Virge Sokk selgitas, et kõige rohkem sisaldavad magneesiumi rohelised köögiviljad, nagu brokoli, herned ja oad, aga ka näiteks päevalille- ja kõrvitsaseemned, kaerahelbed, erinevad täisteratooted, banaanid ja pähklid.

Magneesiumipuuduse all kannatab hinnanguliselt koguni 80 protsenti elanikkonnast.

Kui inimese menüü on mitmekesine, pole sageli vaja magneesiumi toidulisandina juurde võtta. «Kui aga inimese toidulaud on väga ühekülgne ning ta ei tarbi eriti köögivilju, eeskätt just rohelisi köögivilju, siis on suur oht magneesiumipuuduse tekkimiseks,» märkis proviisor.

Organismi vajadus magneesiumi järele võib suureneda näiteks stressirohketel eluperioodidel. «Ka aktiivselt spordiga tegelevad inimesed võivad aeg-ajalt magneesiumi lisaks vajada,» rääkis Sokk.

Erinevad moodused

Magneesiumi leidub apteegiletil erineval kujul ehk vastavalt sellele, kas seda vajatakse sees- või välispidiseks kasutamiseks. Nii leiab magneesiumi soovi korral tablettide, kapslite, pulbrite, aga ka näiteks määritava geeli või pihustatava õli kujul, mida probleemsele kehapiirkonnale kanda.

Soovituslik oleks magneesiumi tarvitada koos B6-vitamiiniga, mis aitab magneesiumil organismis paremini imenduda. Ent see, millisel kujul magneesiumi võtta, sõltub suuresti konkreetsest murest. Seega võiks välispidist magneesiumi kasutada lihase- ja liigesevalu korral, unehäirete ja närvilisuse leevendamiseks sobib hästi seespidine preparaat.

Märksõnad
Tagasi üles