50aastaste ja nooremate haigestumine vähki on kogu maailmas sagenenud
15. september 2022, 16:45
Varasemate aastatega võrreldes on viimastel kümnenditel sagenenud vähki haigestumine 50aastaste ja nooremate hulgas, vahendab Eesti arstide liidu ajakiri.
USA Harvardi ülikooli Brighami ja naistehaigla uurijad analüüsisid 358-s maailma piirkonnas tehtud uuringu andmeil 14 vähipaikmesse haigestumise riski sõltuvalt haigestunu vanusest. Uuritud paikmed olid rinna-, kolorektaal-, söögitoru-, sapiteede, sapipõie, pea ja kaelapiirkonna, kõhunäärme-, eesnäärme-, neeru-, mao-, maksa-, endomeetriumi-, luuüdi- ja kilpnäärmevähk.
Varasemate aastakümnetega võrreldes sagenenud vähki haigestumist on uurijad kirjeldanud kui sünnikohordi efekti: igal kümnendil sündinud inimeste rühmas on enne 50. eluaastat vähki haigestumise risk suurem võrreldes 10 aastat varem sündinud inimeste rühmaga. Nii ilmneb see kõigis järgnevates põlvkondades. Näiteks on 1960. aastatel sündinud inimestel suurem risk haigestuda vähki enne 50. eluaastat kui 1950ndatel sündinud inimestel.
Kirjeldatud efekti põhjused ei ole lõplikult selged. Uuringu autorite hinnangul võib varasemas eas vähki haigestumist seostada lääneliku dieedi ja eluviisi mõjuga juba varajasest lapseeast alates, samuti kontrollimatu alkoholitarvitamise, suitsetamise ja rasvumise, vähese une ja liigselt töödeldud toidu ning magustatud jookide tarvitamise ja vähese liikumisega. Nende riskitegurite osakaal on alates 1950. aastatest oluliselt suurenenud.
Autorid nõustuvad, et järjest laiemalt rakendatavad vähi avastamise sõelprogrammid võivad soodustada haiguse diagnoosimist varajases staadiumis ning patsiendi nooremas eas, kuid see ei saa olla viimastel kümnenditel ilmnenud nooremas eas vähki haigestumise sagenemise oluliseks põhjuseks.
Analüüs avaldati ajakirjas Nature.