N, 8.12.2022

Lihtne harjumus tõotab teadlaste sõnul pikendada elupäevi

PM Tervis
Lihtne harjumus tõotab teadlaste sõnul pikendada elupäevi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Autoimmuunhaigused tõstavad südamehaiguste tekke riski.
Autoimmuunhaigused tõstavad südamehaiguste tekke riski. Foto: Shutterstock

Regulaarne raskustega treenimine on seotud väiksema suremise riskiga, näitas vanemate täiskasvanute hulgas läbi viidud uurimistöö, mis avaldati ajakirjas British Journal of Sports Medicine.

Täiendav positiivne mõju näib olevat tulemuste kohaselt iganädalasele treeningrutiinile aeroobse tegevuse lisamisest.

Täiskasvanutele soovitatakse vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust või vähemalt 75 minutit intensiivset aeroobset tegevust nädalas või nende kahe võrdväärset kombinatsiooni (mõõdukas kuni intensiivne füüsiline aktiivsus).

Kõigil täiskasvanutel soovitatakse kaasata ka tegevusi, mis annavad tööd kõikidele peamistele lihasrühmadele. Kuigi aeroobset treeningut seostatakse juba pikemat aega madalama surmariskiga, pole olnud selge, kas raskustega treenimisel võib olla sarnane mõju.

Püüdes seda lünka teadmistes täita, otsustasid teadlased eraldi ja ühiselt hinnata raskustega treenimise ja aeroobse tegevuse võimalikku mõju vanemate täiskasvanute surmariskile.

Nad kasutasid analüüsis eesnäärme-, kopsu-, kolorektaalse ja munasarjavähi sõeluuringu uuringus osalejaid. See algas 1993. aastal ja hõlmab 154 897 meest ja naist vanuses 55–74 aastat 10 erinevast Ameerika Ühendriikide vähikeskusest.

2006. aastal küsiti 104 002 osalejalt lisaks, kas nad on viimase aasta jooksul raskustega treeninud ja kui jah, siis kui sageli nad seda tegid – harvem kui kord kuus kuni mitu korda nädalas. Samuti küsiti neilt nii mõõduka kui ka intensiivse kehalise aktiivsuse sageduse ja kestuse kohta viimase aasta jooksul.

Mõõdukat intensiivsust kirjeldati kui «tegevust, mille puhul inimene higistas kergelt või sagenes hingamine ja südame löögisagedus mõõdukalt kõrgele tasemele» ja intensiivset treeningut kui «tegevust, mis on piisavalt pingeline, et higistada või tõsta hingamist ja südame löögisagedust väga kõrgele tasemele».

Kokku kaasati lõppanalüüsi 99 713 inimese vastused – nendest 28 477 suri keskmiselt üheksa ja poole aastase jälgimisperioodi jooksul. Nende keskmine vanus seireperioodi alguses oli 71 aastat ja kehamassiindeks 27,8, mis on määratletud ülekaaluna.

Peaaegu üks neljast (23%) vastajast teatas raskuste tõstmisest; 16% ütles, et nad treenivad raskustega regulaarselt üks kuni kuus korda nädalas. Peaaegu kolmandik (32%) oli aeroobselt piisavalt aktiivne.

Raskustega treenimine ja aeroobne tegevus olid mõlemad sõltumatult seotud väiksema surmariskiga, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste tõttu.

Üldiselt oli raskustega treenimine aeroobse tegevuse puudumisel seotud 9–22% väiksema surmariskiga, olenevalt selle hulgast. Näiteks raskuste kasutamine treeningul üks või kaks korda nädalas oli seotud 14% väiksema riskiga.

Samamoodi seostus aeroobne treening nende seas, kes ei treeninud raskustega, 24–34% väiksema surmariskiga. Seda võrreldes nendega, kes ei teatanud aeroobsest aktiivsusest ega raskustega treenimisest.

Kuid madalaim risk surra oli nende seas, kes väitsid, et tegelesid mõlemat tüüpi kehalise tegevusega. Näiteks oli surmarisk 41–47% madalam nende seas, kes enda sõnul hoidsid nädalas soovituslikku aeroobse aktiivsuse taset ja kes treenisid raskustega üks või kaks korda nädalas, võrreldes nendega, kes olid füüsiliselt mitteaktiivsed.

Märksõnad
Tagasi üles