«Kui vanasti arvati, et vähidiagnoos võrdub surmaotsusega, siis praegu saab inimese eesnäärmevähist terveks ravida või vähemalt pidurdada selle arengut,» ütles uroloog Ülo Zirel.
Eesnäärmevähki ei pea tingimata opereerima
Hea uudis meestele - viimastel aastatel maailmas lokaalse eesnäärmevähi ravis kasutusele võetud uudset meetodit - aktiivset jälgimist - püütakse üha rohkem rakendada ka Eestis, kirjutab Õhtuleht.
Tõsi, Põhja-Eesti regionaalhaigla üld- ja onkouroloogia keskuse osakonna juhataja, uroloog Ülo Zirel nendib, et Eesti mehed pole varmad uue meetodiga kaasa minema. Kui Zirel lõikab igal aastal 60–70 eesnäärmevähihaiget, siis viimasel kolmel-neljal aastal on selle tõvega aktiivsel jälgimisel olnud vaid viis haiget.
«Neile, kelle puhul oleme aktiivse ravi kasuks otsustanud, on see seni olnud õige otsus,» kinnitab Zirel.
Eeltingimuseks on, et mees osaleb protsessis aktiivselt, allub ravijuhistele ja käib iga kolme kuu tagant vereproovi andmas. Nii sage vereproov on tarvilik seetõttu, et kui eesnäärmevähi marker PSA hakkab tõusma, tuleb otsustada kas operatsiooni või kiiritusravi kasuks.