Selgus tegur, mille korral on oluliselt suurem Alzheimeri tekke risk

Alzheimeri tõbi on kõige tavalisem dementsuse vorm, Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on dementsus 50 miljonil inimesel. Foto: Shutterstock

Stockholmi Karolinska instituudis valminud uuringus selgitati kardiometaboolsete haiguste, näiteks 2. tüüpi diabeet, kodade virvendusarütmia ja südamepuudulikkus, seoseid dementsuse kujunemisega.

Analüüsiti 17 913 Rootsi kaksikute andmepangas registreeritud vaimselt terve 60aastase ja vanema isiku andmeid, vahendab Eesti arstide liidu ajakiri Eesti Arst. Jälgimisperioodi pikkuseks oli 18 aastat. Uuringusse kaasamise hetkel oli 18,5 protsendil vaatlusalustest diagnoositud üks kardiometaboolne haigus, 4,7 protsendil kaks või enam. Vaatlusperioodi vältel diagnoositi dementsus 3020 vaatlusalusel.

Tulemuste analüüsil ilmnes, et võrreldes vaatlusalustega, kel ei esinenud kardiometaboolseid haigusi, oli ühe haigusega isikutel üldine dementsuse risk suurem 42 protsendi võrra, sealhulgas Alzheimeri tõve risk 26 protsendi võrra ning vaskulaarse dementsuse risk 64 protsendi võrra. Iga uue kardiometaboolse haiguse vormi lisandumisel suurenes Alzheimeri tõve risk 31 protsenti ning vaskulaarse dementsuse risk 78 protsendi võrra. Dementsuse risk oli oluliselt suurem vaatlusalustel, kes olid haigestunud kardiometaboolsesse haigusse enne 60. eluaastat, hilisemas elueas kardiometaboolsesse haigusse haigestunutel oli dementsuse risk väiksem.

Autorid järeldavad, et samad geneetilised tegurid mõjutavad nii dementsuse kui ka kardiometaboolsete haiguste riski, vastavate geenide identifitseerimine on järgmiste uuringute eesmärk.