Tervise taastamine peale viirusinfektsiooni. Kuidas kiirendada haigusejärgset taastumisprotsessi?

Foto: Shutterstock

Haigusest taastumine on üks organismi keerulisemaid protsesse. Keegi ei taha olla pikalt haige ja tunda ennast peale paranemist endiselt kehvasti. Paraku on mõnikord haigusest raske taastuda ja taastumisprotsess võib olla häirivalt kurnav. Toidulisandid on üheks organismi toetamise võimaluseks ja head abivahendid taastumise kiirendamiseks. Need aitavad tugevdada immuunsüsteemi, kiirendada haavade paranemist ja varustada keha vajalike toitainetega.

Selles artiklis Apotheka apteeker Karina Udaltsova räägib toidulisandite rollist haigusest taastumise protsessis ja toidulisanditest, milliseid soovitatakse kasutada taastumise kiirendamiseks.

Millised on peamised haiguse järgsed sümptomid?

Peale viiruse läbipõdemist, olgu see siis tavaline hooajaline viirushaigus, gripp või koroonaviirus, vajab organism täielikuks taastumiseks sageli oodatust aega. Oluline on kuulata oma keha ja märgata haiguse tekitatud nõrku kohti.

Sageli esinevad peale haiguse läbipõdemist järgmised sümptomid:

• Väsimus, peavalu;
• Valud erinevates kehapiirkondades, liigestes, lihastes;
• Koormustaluvuse langus;
• Isupuudus;
• Meeleolulangus;
• Keskendumisraskused;
• Suurenenud lümfisõlmed.

Peale paranemist võib inimene ennast kurnatuna tunda. Selline viirusejärgne väsimus ei ole harv nähtus ja see võib kesta päevi, nädalaid või isegi kuid. Paljud arstid käsitlevad ja ravivad haiguse järgset väsimust sarnaselt kroonilise väsimuse sündroomile (KVS). Teadlased ei ole päris kindlad, miks haigusejärgne taastumisperiood mõnikord nii raske on. Ühe teooria järgi arvatakse, et see võib tuleneda sellest, et haigusest räsitud organism võitleb endiselt selle väikese koguse viirusega, mis on veel kehasse alles jäänud. Teise teooria järgi tulenevad sümptomid immuunsüsteemi ülekoormusest, mille tagajärjel need ebameeldivad sümptomid tekivad.

Miks on oluline võimalikult kiirelt taastuda?

Kui sümptomid püsivad peale paranemist üle kahe nädala, siis tuleks sellest rääkida oma perearstiga. Üheks probleemiks on see, et pikkaajaline kehv enesetunne on kurnav nii kehale kui vaimule, isegi kui see tervisele pikemas perspektiivis ohtlik ei ole. Teiseks eksisteerib ka tõsine oht, et lisaks ebamugavatele sümptomitele on haigus organismi, näiteks mingit kindlat elundit, kahjustanud. Sageli kipub selleks peale grippi või koroonaviirust olema südame-veresoonkond või kopsud. Sellisel juhul on kindlasti vaja arstlikku järelvalvet ja õiget ravi.

Kuidas kiirendada taastumisprotsessi?

Kuna teadlased ei ole veel jõudnud ühele nõule, mis peake haiguse läbipõdemist sümptomeid põhjustab, ning see võib olla ka väga individuaalne, ei ole võimalik soovitada kõigile toimivat ühtset ravimeetodit. Kui osadel inimestel taastub hea enesetunne ise, siis paljud, eriti nõrgema immuunsüsteemi ja kaasuvate haigustega inimesed, vajavad siiski ka lisatoetust, et tervist parandada. Üldiselt on selge, et kõik, mis on ka haigusevälisel ajal ebatervislik, aeglustab ka taastumisprotsessi ja kõik, mis parandab immuunsüsteemi ja üldist tervist, taastumist ka kiirendab.

Mis aeglustab taastumist?

Stress ja pinged; Muretsemine ja negatiivne mõtlemine; Vähene uni ja puhkus;

Ebapiisav või kehv toitumine - suhkur, nisujahu ja rasvane ja vitamiinivaene kiirtoit; Nõrk immuunsüsteem; Külmetamine või muul moel organismi nõrgestamine (nt alkoholi tarbimine).

NB! Mõned elustiililised soovitused:

• Soovitatav on magada öösel 7-9 tundi;
• Vajadusel teha ka lõunauinakuid;
• Säästa energiat ja puhata oma keha vajadusi kuulates;
• Tarbida piisavalt vedelikku;
• Kui enesetunne lubab, anda sellele järk-järgult füüsilist koormust, eriti tervistavalt mõjuvad jooga ja massaaž;
• Tarbida värskeid puu- ja juurvilju ning tuntud põletikuvastaseid toiduaineid nagu ingver, kurkum ja apteegitill;
• Võtta ette üldine immuunsüsteemi tugevdamine (piisav füüsiline koormus, vitamiinid, värske õhk, rahuldav sotsiaalne elu jne.)

Kuidas tugevdada immuunsüsteemi toidulisandite abil?

Probiootikumid on heaks lahenduseks neile, kes on haiguse ajal pidanud tarvitama antibiootikume. Tegelikult mõjub probiootikumikuur peale haigust ka neile hästi, kes antibiootikume võtma ei pidanud - soolestiku hea tervis toetab igal juhul immuunsüsteemi. Heaks allikaks on hapendatud toidud nagu hapukapsas või miso.

Immuunsüsteemi tugevdavad vitamiinid on C-vitamiin, D-vitamiin, A-vitamiin ja B6-vitamiin. Haiguse ajal saavad organismi vitamiinivarud kiiremi otsa ja sageli näitab haigusejärgne vereanalüüs mõne immuunsüsteemile tähtsa vitamiini üsna tugevat vaegust.

Antioksüdandid, mis mõjuvad immuunsüsteemile tugevdavalt on A-vitamiin,C-vitamiin ja E-vitamiin ning tsink ja seleen. Antioksüdandid on molekulid, mis kaitsevad organismi terveid rakke vabade radikaalide kahjustuste eest. Selleks, et hoida oma immuunsüsteem normaalselt toimimas, tuleks süüa keskmiselt 5-7 antioksündandirikast puu- või juurvilja päevas. Antioksüdante saab taimsest toidust, nagu tsitruselised, brokoli, marjad ja kurkum, kuid sageli ei ole inimeste toitumisharjumused ja teadmised nii head, et need varud läbi toitumise piisavalt täiendatud saaks ja siin tulevadki appi toidulisandid. A-vitamiin, C-vitamiin ja E-vitamiin on kõik tugevad antioksüdandid, mis toetavad immuunsüsteemi ja tervist.

Tsingipuudus ei pea isegi suur olema selleks, et see immuunsüsteemi nõrgenemises juba tunda annaks. Kui organism ei saa piisavalt tsinki siis väheneb antikehade ja T-lümfotsüütide tootmine, ning mõlemad neist on keha immuunvastuse juures äärmiselt olulised. Organism ei varu tsinki, seega on seda vaja igapäevaselt toidust saada või toidulisandina võtta. Tsinki sisaldavad näiteks liha, koorikloomad, läätsed, seemned ja pähklid.

Seleenipuudust seostatakse samuti nõrga immuunsüsteemiga ja seleeni üks parimaid omadusi ongi võidelda viiruste ja bakterite vastu. Seleeni on vaja selleks, et organism toodaks ensüüme, mis reguleerivad keha immuunvastust haigustekitajatele. Seleeni leidub näiteks parapähklites, kalas, munas ja seentes.

Rehüdratsioon on samuti haigusest taastumise juures oluline. Keha kaotab haiguse ajal palju vedelikku, eriti kui on esinenud palavikku või oksendamist. Lisaks vedelikukaotusele kaotab keha sel viisil ka elektrolüüte. Elektrolüüdid on soolad ja mineraalid (kaalium), mis on olulised närvi- ja lihaskoe normaalseks tööks ning mis aitavad taastada kahjustunud rakke.

Elektrolüütide ja vedeliku taastamiseks sobib näiteks kondipuljong või kookosvesi, kuid eriti heaks ja mugavaks lahenduseks on apteekides müüdavad rehüdratsioonilahused.

Taastumisprotsessis vajalikud aminohapped

BCAA puhul on tegemist hargnenud ahelaga aminohapetega. Need on asendamatud aminohapped isoleutsiin, leutsiin ja valiin. BCAA kiirendab haavade paranemist ja tõstab immuunkaitset ja kuna see aitab ka insuliinil erituda, paraneb seeläbi ka lihaste verevarustus. Parimad allikad on loomsed, kaasa arvatud piimatooted.

Glutamiin on aminohape, mida leidub inimorganismis kõige rohkem. Selle puudujääk annab eriti tugevalt tunda vaimse ja füüsilise stressi korral ja haigustest taastumise ajal. Glutamiini on võimalik toidulisandina lisaks võtta ja taastumisperioodil on see väga soovitatav.

Kuidas peale Covid-19 põdemist tervist parandada?

Raske haigus jätab alati mõneks ajaks oma jälje. Koroonaviirusest taastumine paistab olevat sageli eriti pikaajaline protsess. Siin ei piisa sageli ainult toidulisanditest, vaid võib olla vajalik konsulteerida ka arstiga. Eriti kui on oht, et kahjustada on saanud mõni organismile elutähtis organ nagu kopsud, süda, neerud ja maks. Õnneks on raskemaid kahjustusi siiski vähem.

Mõned sagedamini esinevad sümptomid on:

• Koormustaluvuse langus;
• Õhupuudus, köha, mälu- ja keskendumishäired;
• Valu rinnus ja südame rütmihäired;
• Pearinglus, lihas- ja liigesevalu, peavalu;
• Unehäired, depressioon ja ärevus.

Peale koroonaviiruse põdemist tasuks oma üldisi tervisenäitajaid kontrollida paari kuu pärast. Siis on võimalik juba hinnata, kas või kuidas viirus organismi kahjustanud on. Samuti saab siis välja selgitada, millised on organismi raua- ja D-vitamiinivarud. Laboriarst oskab analüüsitulemuste põhjal soovitada, milliseid toidulisandeid võiks tarvitada.