Pikema elu suunas: avastati lihtne viis verd noorendada
2. veebruar 2023, 13:49
Hiljutiste uuringute kohaselt on noore vere viimisel vananenud kehasse noorendav toime: südametöö paraneb, lihased muutuvad tugevamaks ja mõtlemine teravamaks. Teadlased tuvastasid nüüd võimaluse noorendada vereloomet tüvirakutasandil.
Paljud teadlased otsivad noorest verest elemente, mida saaks eraldada või paljundada ja tableti sisse panna.
Aga kui parim viis noorest verest kasu saada on hoopis verd tootvat süsteemi noorendada?
«Veresüsteemi vananemisel, kuna see kannab edasi valke, tsütokiine ja rakke, on organismile palju halbu tagajärgi,» ütleb tüvirakuekspert dr Emmanuelle Passegué Columbia ülikooli ametlikus teates. «70-aastane inimene, kellel on 40-aastase veresüsteem, võib saada rohkem tervena elatud aastaid, kui mitte pikema eluea.»
Vanema inimese vere noorendamine võib nüüd olla käeulatuses, tuginedes hiljutistele Passegué labori leidudele, mis avaldati ajakirjas Nature Cell Biology.
Passegué avastas magistrandi Carl Mitchelliga, et põletikuvastane ravim, mis on juba heaks kiidetud kasutamiseks reumatoidartriidi korral, võib hiirtel vananemise teatud mõjusid vereloomesüsteemile tagasi pöörata.
«Need tulemused näitavad, et sellised strateegiad lubavad säilitada eakatel tervislikumat vereloomet, » ütleb Mitchell.
Vere tüvirakkude noorendamine
Kõik vererakud kehas on loodud väikese arvu tüvirakkude poolt, mis asuvad luuüdis. Aja jooksul hakkavad need vereloome tüvirakud muutuma: need toodavad vähem punaseid vereliblesid (mis põhjustab aneemiat) ja vähem immuunrakke (mis suurendab nakkusohtu ja vähendab vaktsineerimise tõhusust) ning neil on raskusi oma genoomi terviklikkuse säilitamisega (mis võib põhjustada verevähki).
2021. aastal ajakirjas Experimental Medicine avaldatud artiklis proovisid Passegué ja tema meeskond kõigepealt hiirte vanu vereloome tüvirakke noorendada treeningu või kaloreid piirava dieediga. On arvatud, et mõlemad aeglustavad vananemisprotsessi, aga verd see siiski ei noorendanud. Samuti ei andnud loodetud tulemust tüvirakkude viimine luuüdisse. Isegi noor veri ei noorendanud vanu tüvirakke.
Mitchell ja Passegué vaatasid seejärel tüvirakkude keskkonda, luuüdi, lähemalt. «Vere tüvirakud elavad teatud keskkonnas; arvasime, et selles toimuv võib olla suur osa probleemist, » ütleb Mitchell.
Passegué laboris välja töötatud meetoditega, mis võimaldavad luuüdi miljöö üksikasjalikku uurimist, leidsid teadlased, et tüvirakkude tootmise keskkond kahjustub ja on ülekoormatud põletikuga, mis põhjustab vere tüvirakkude talitlushäireid.
Luuüdi keskkonna kahjustumisse panustas põletikuline signaal, IL-1B. Selle blokeerimine ravimainega anakinra viis vere tüvirakud tagasi märkimisväärselt nooremasse ja tervemasse olekusse.
Veelgi suurem noorendav mõju tüvirakkude keskkonnale ja kogu veresüsteemile ilmnes siis, kui IL-1B-l ei õnnestunud avaldada põletikulist mõju kogu looma elu jooksul.
Teadlased püüavad nüüd teada saada, kas samad protsessid on aktiivsed ka inimestel ja kas tüvirakkude keskkonna noorendamine varasemas eas, keskeas, oleks tõhusam strateegia.
Samal ajal peaks «eakate patsientide ravimine põletikuvastaste ravimitega, mis blokeerivad IL-1B funktsiooni, aitama säilitada tervislikumat vere tootmist,» ütleb Passegué. Ta loodab, et avastusele järgnevad peatselt kliinilised uuringus, mis muudavad reaalsuseks nooruslikuma vereloome.