TAI: Eestis saab alkohoolse joogi vanust tõendamata kätte iga teine noor

Teismelised ja alkohol Foto: Shutterstock

Tervise Arengu Instituut (TAI) viis 2022. aastal läbi alkohoolsete jookide testostlemise uuringu, mis näitas, et alkoholi osta soovivalt noorelt küsitakse dokumenti vähem kui pooltes müügikohtades. Üldistavalt saab iga teine noor alkohoolse joogi kätte vanust tõendavat dokumenti näitamata.

Alkohoolsete jookide testostlemisel paistsid kehvema tulemuse poolest silma väikesed poed, maakohad ja vanemaealised teenindajad ning suurte kaupluste võrdluses iseteeninduskassad.

Alkohoolsete jookide testostlemisi tavakassades tehti kokku 459, neist 230 jaekaubanduses ja 229 toitlustusasutustes. Kogu alkohoolsete jookide tavakassades sooritatud testostude valimi peale küsiti dokumenti alla poolte kordadest – 46 protsendil. Jaekaubanduse ja toitlustusasutuste omavahelises võrdluses dokumendi küsimise tase väga ei erinenud (vastavalt 47 ja 49 protsenti). Nelja jaekaubanduse tüübi sees oli dokumendi küsimise tase sarnane. Veidi enam küsiti dokumenti suurtes kauplustes (58 protsenti) ning veidi vähem väikestes ja keskmistes kauplustes (mõlemas 40 protsenti). Teavitussilte dokumendi küsimise või alaealistele müügipiirangu kohta esines kõige harvem väikestes kauplustes (25 protsenti), kõige enam suurtes kauplustes (62 protsenti). Toitlustusasutustes oli teavitussilte nähtaval oluliselt harvem kui jaekaubanduses (3 protsenti vs. 48 protsenti).

Sugude võrdluses oli alkoholi kättesaadavus sarnane eelneva uuringuga. Noormeestelt küsiti endiselt dokumenti sagedamini kui neidudelt (57 protsenti vs. 36 protsenti) ja dokumendi puudumisel oldi noormeestele sagedamini valmis ka müüma (16 protsenti vs. 3 protsenti). Lahja alkoholi puhul küsiti dokumenti oluliselt harvem (41 protsenti) ning oldi valmis müüma tunduvalt sagedamini (69 protsenti) kui kange alkoholi puhul (vastavalt 54 protsenti ja 55 protsenti). Uuringu koordinaatori, TAI vanemspetsialisti Triin Mälli arvates tuleneb see sellest, et endiselt tajutakse kanget alkoholi ohtlikumana kui lahjat alkoholi.

Selgus, et vanemaealised teenindajad küsisid dokumenti oluliselt harvem (32 protsenti) kui nooremaealised (43 protsenti) või keskealised teenindajad (52 protsenti). Maakohtades küsiti vanust tõendavat dokumenti oluliselt harvem kui linnades (37 protsenti vs. 48 protsenti; välja arvatud pealinnas) ja oldi valmis toodet müüma mõnevõrra sagedamini kui linnades (63 protsenti vs. 52 protsenti; välja arvatud pealinnas).

Võrreldes 2019. aastaga on dokumendi küsimise tase mõnevõrra tõusnud (41 protsenti vs. 46 protsenti). Suurim muutus on esinenud toitlustusasutustes, kus 2019. aastal küsiti dokumenti 38 protsendil testostudest, 2022. aastal 49 protsendil testostudest. Jaekaubanduses on dokumendi küsimine jäänud samale tasemele (44 protsenti vs. 47 protsenti), kuid asutuste lõikes on see nüüdseks ühtlustunud. Võrreldes 2019. aastaga on seis kehvemaks muutunud suurtes kauplustes (69 protsenti vs. 58 protsenti). Positiivsema poole pealt on paranenud dokumendi küsimise tase tanklates (48 protsenti vs. 51 protsenti).

Esimest korda viidi läbi alkohoolsete jookide testostlemist suurte kaupluste iseteeninduskassades — kokku 30 testostu. Iseteeninduskassades kontrolliti dokumenti harvem (30 protsenti vs. 57 protsenti) ning oldi valmis alkoholi müüma oluliselt sagedamini kui suurte kaupluste tavakassades (90 protsenti vs. 59 protsenti).

Alkohoolsete jookide testostlemise uuringut on teostatud kokku kuuel korral alates 2012. aastast. Kui 2014. aastal küsiti isikut tõendavat dokumenti umbes neljandikus jaemüügikohtades, siis 2016. aastal küsiti dokumenti peaaegu pooltel juhtudel. Sarnane tulemus on püsinud suuremate muutusteta ka järgnevatel uuringuaastatel. «Alkoholi lihtne kättesaadavus on Eestis püsinud muutumatuna ja sellel suunal tegutsemine on hädavajalik. Kuigi seadus keelab alkoholimüügi alaealisele, pole meil piisavalt toetavaid tegevusi ja järjepidevust järelevalve korraldamises,» selgitas TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel.

Ka politsei- ja piirivalveamet rõhutab, et vaatamata uuringu tulemuste mõningasele paranemistrendile on alkohol endiselt noortele kättesaadav. «Noores eas alkoholi juues suureneb oluliselt mürgistuse ja sõltuvuse risk, aga oma töös näeme ka seda, et sageli käib joobega kaasas nii süütegude toimepanemine kui ka nende ohvriks langemine. On väga oluline, et alkoholi müüjad mõistaksid, et neile on usaldatud suur vastutus,» ütles politsei Ida prefektuuri prefekt Tarvo Kruup.

TAI ja siseministeerium alustavad Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest uue programmi elluviimist, mis Rootsis on andnud häid tulemusi ja mida tuntakse projekti STAD (Stockholm prevents alcohol and drug problems) nime all. See programm hõlmab endas koolituste korraldamist alkoholimüügiga kokkupuutuvatele inimestele, et vähendada alkoholi kättesaadavust nii alaealistele kui ka joobe tunnustega inimestele.

«Näeme täna, et alkoholi müügiga tegelevates asutustes on puudu nii teadmistest kui oskustest, mida on vaja selleks, et täita alkoholiseadusest tulenevaid piiranguid. Uue programmi eesmärk on tõsta teenindajate teadmisi ja oskusi alkoholi vastutustundlikust müügist ja serveerimisest ning tõhustada koostööd parema järelevalve teostamiseks KOVis,» sõnas Sammel.

Programmi «STAD – Turvalisem Ööelu» kohta saab rohkem lugeda veebilehelt www.terviseinfo.ee.

Sama uuringu raames tehti testoste ka tubaka-ja nikotiinitoodetele, mille tulemused on leitavad TAI kodulehelt. Uuringu tulemuste kokkuvõtte leiate siit.

Testostlemise uuringu puhul ei ole tegemist järelevalvega, vaid uuringuga olukorra seireks. Antud uuring on TAI poolt tehtud eesmärgiga seirata vanuse kontrollimist alkohoolsete jookide müümisel. Testostlemisse kaasati 18–19-aastasi noori. Testostlemisi viidi läbi Eesti jaekaubanduses ja toitlustusasustustes. Testostlemisi viis läbi Norstat Eesti AS.