Veejoomise tähtsust rõhutavad nii arstid, teadlased kui ka toitumisspetsialistid ning sugugi mitte asjata. Vett vajavad oma põhifunktsioonide täitmiseks pea kõik keha rakud, koed ja organid.
«Vesi on osa igast kehavedelikust ning sel on eluliselt tähtis roll toitainete transportimisel, ebavajalike jääkide eemaldamisel, liigeste «õlitamisel» ja kudede niisutamisel,» rääkis toitumise ja dietoloogia akadeemia esindaja Malina Malkani portaalile Reader's Digest.
Vesi on kehale nõnda oluline, et ilma selleta peame vastu vaid 3-4 päeva. See on ka loogiline, sest vedelikud moodustavad rohkem kui poole inimese kehakaalust, lisas toitumisspetsialist Kris Sollid. Veevajadus on rohkem kui lihtsalt baasvajadus, sest korralik vedeliketasakaal täiustab kehas kõike, alates tunnetusest ja meeleolust kuni energiatasemeni.
Malkani kinnitusel pole olemas täiuslikku kalkulatsiooni, kui palju iga inimene peaks vett jooma. Mõjutegureid on liiga palju – kliima, aktiivsuse aste, toitumine, tervislik seisund jm. Näiteks inimesed, kel on olnud neerukivid, peaksid jooma tublisti vett, et nende järjekordset moodustumist vältida. Ka kõrge kiudainesisaldusega menüü puhul vajab keha rohkem vedelikke, et kogu toit ära töödelda.
Malkani sõnul pole kaheksa klaasi vee joomine päevas raudne reegel, kuid vähemalt see number tuletab inimestele hästi veejoomist meelde. Tegelikkuses pole selle taga teaduslikke tõendeid, et just nii palju tuleb vett kulistada. Ideaalne on, kui juuakse puhast vett, kuid arvesse lähevad ka muud vedelikud (mõistlikus koguses kohv, taimetee jm).
Täiskasvanutel on kogu vedelikuvajadus 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta.
Normaalse söömise puhul saadakse põhikogus veest (ca 1–1,2 liitrit) toidust.
Toitude veesisaldus:
- Köögiviljades on keskmiselt 93% (näiteks kurgis 97%),
- mahlades ja piimas 89%,
- puuviljades 86%,
- kartulites 79%,
- lihas 68%,
- leivas, juustus, võis, jahus, pähklites alla 50%.
Ainevahetuse käigus tekib lisaks juurde umbes 300–350 ml vett.
Täiskasvanu, kes järgib toitumissoovitusi, võiks seega ekstra vett juua päevas 2–3 klaasi (rahvusvahelise standardi järgi on veeklaasi suurus 220 ml).
Allkas: Toitumine.ee
Lihtsasti saab oma vedelikutasakaalu hinnata uriini järgi. Kui urineerid harva ning uriin on tumekollane, peaksid rohkem vett jooma. Kui urineerid mitmeid kordi päevas ja tulemus on helekollane või läbipaistva kollaka kumaga uriin, tähendab see, et jood piisavalt palju. Kui kurk või huuled on pidevalt kuivad, tuleb samuti rohkem veepudeli poole küünitada. Vedelikuvajadus kasvab, kui veedad palju aega väljas, teed füüsilist tööd või trenni.
Oluline on teada, et janu annab märku sellest, kui kehas juba napib vedelikke. Janu ei ole tingimata usaldusväärne indikaator veejoomisel, seda eriti laste ja eakate puhul. Mõistlik on juua klaas või kaks kohe ärgates ning näiteks enne iga toidukorda, et veejoomine meeles püsiks. Kui puhas vesi ei paku erilist maitseelamust, lisa sellele piparmünti, laimi- ja sidruniviile, maasikaid, värsket kurki jm.