/nginx/o/2010/07/09/399473t1h49c4.jpg)
Vananeva rahvastiku mõjusid on näha nii majandusele, poliitilisele elule, tööturul toimuvale kui ka sotsiaalkaitsesüsteemile, märkis Tartu Ülikooli teadlane, kommenteerides tänast statistikaameti uudist, et pensionäride arv ületas selle aasta algul Eestis esmakordselt 30 protsendi piiri ja ulatus 400 000ni.
«Rahvastiku vananemist mõjutavad eelkõige kolm näitajat, millest ka kõige enam räägitakse - madal sündimus, kõrgem eluiga ja beebibuumi põlvkonna pensioniikka jõudmine,» sõnas Tartu Ülikooli sotsioloogia instituudi teadur Reeli Sirotkina.
«Vanemaealiste osakaalu kasv avaldab mõju ka tarbimiskäitumisele ja poliitilistele valikutele tulevikus. Viimasel ajal on ka Eestis enam räägitud, et pensionieas inimesed säästavad raha, teevad ratsionaalseid valikuid. Valimiste kontekstis kindlasti nende valimisaktiivsusest,» lisas teadur.
«Mujal maailmas leitakse, et ka eakate kuulumine mittetulundusühingutesse ja erakondadesse mõjutab üldist poliitika suundumuste arutelu ja ka tulevikusuuniseid. Tarbimises on eakad eelkõige heaks kliendiks kindlustusfirmadele, kinnisvarafirmadele. Eestis küll veel palju kindlustusliike pole eakatele mõeldud, kuid mujal maailmas küll ja arvata võib, et ka Eestis on suundumused sarnased,» pakkus Sirotkina.
Sirotkina lisas, et oluline on ka üksi elavate üle 65-aastaste leibkondade arvu tõus Eesti rahvastikus ning üle 75-aastase elanikkonna arvukuse kasv. «Viimased näitajad on eelkõige seotud sotsiaalkaitsesüsteemi paindlikkusega, kuid samuti ka eakate aktiviseerimise võimalustega. Enam võiks rääkida eakate õppimisvõimalustest ning otsustusprotsessidesse kaasamisest ehk siis
vanemaealistest kui ressursist mitte koormast ühiskonnale,» arvas ta.
Ta viitas, et kui praegu on statistikaameti andmetel kuni 20-aastaseid elanikke 21 protsenti, 21-64-aastaseid 62 protsenti ja üle 65-aastaseid 17 protsenti, siis aastaks 2030 on need näitajad prognooside kohaselt vastavalt 23, 56 ja 21 protsenti ning aastaks 2050 23, 53 ja 24 protsenti.
«Prognooside puhul tuleb olla ettevaatlik, kuna arvestatakse teatud trendide jätkumist, mis reaalselt ei pruugi toimuda. Kõige olulisem on see, et tööturult kaotame iga aasta tööealisest elanikkonnast märkimisväärse osa,» tõdes ta samas. «Kuigi Eestis on 55-64-aastaste tööhõive Euroopa Liidus kõrgete hulgas, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel lahkub igal aastal tööturult 14 000 inimest.»