Dementsust aetakse sageli segi ravitava haigusega

Maksahaigused võivad ajutegevust tõsiselt kahjustada, kuid õnneks saab neid varase avastamise korral ravida. Foto: Freepik

Hiljutistest teadusuuringutest selgub, et rohkem kui üks inimene kümnest, kellel on diagnoositud dementsus, võib põdeda hoopis rasket, kuid ravitavat maksahaigust.

Igal aastal haigestub dementsusesse üle kümne miljoni inimese. Sageli võib aga juhtuda, et diagnoos on ekslik ja inimene jäetakse üksi raske, kuid ravitava haigusega. USAs tehtud uuringust selgus, et ligikaudu 13 protsendil dementsuse diagnoosi saanud haigetest võib olla hoopis hepaatiline entsefalopaatia – maksapuudulikkusest põhjustatud kognitiivne kahjustus. Selline ajukahjustus on enam kui 40 protsendil kaugelearenenud maksatsirroosiga patsientidest, kuid arstidel on seda tänapäeval veel raske eristada dementsusest.

Sellele tulemusele jõudsid Virginia Commonwealthi ülikooli teadlased pärast seda, kui nad olid analüüsinud 68 807 dementsuse diagnoosi saanud inimese terviseandmeid, mis olid kättesaadavad andmebaasis TriNetX. Muu hulgas vaadati laboritestide tulemusi. Ühelgi neist inimestest ei olnud küll diagnoositud maksahaigust, kuid 13 protsendil neist oli kõrge FIB-4 fibroosiskoor. See tähendab, et neil oli väga tõenäoliselt maksatsirroos – maksahaiguse tagajärjel toimunud terve maksakoe asendumine armkoega.