Söögivalmistamine pikendab eluiga
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
21. mai 2012, 14:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Usinad kodukokad, pange tähele: kuuma pliidi kohal küürutatud aeg ei ole läinud raisku. Uus uuring näitas, et inimesed, kes teevad kuni viis korda nädalas süüa, on 47-protsendilise tõenäosusega elus ka kümne aasta pärast.
Uuringu autor professor Mark Wahlqvist selgitas, et söögivalmistamine on tervislik käitumine, vahendab Huff Post. Seetõttu väärib see tema meelest kohta elukestvas hariduses, rahvatervise poliitikas ja ühiskonna arengus.
Uurimismeeskond, mis koosnes Austraalia ja Taiwani teadlastest, uuris 1888 üle 65-aastaseid mehi ja naisi Taiwanis. Enne uuringut küsitleti katsealustelt mitmeid elustiiliküsimusi, et teha kindlaks, millised on nende toiduvalmistamiskombed, elamistingimused, ostlemiskombed, dieet, haridus, liikumisharjumused jms.
Esialgu leiti, et 43 protsenti osalistest ei valmistanud kunagi ise süüa, 17 protsenti valmistas toitu kuni kaks korda nädalas, 9 protsenti tegi seda viis korda nädalas ning 31 protsenti tegi süüa 5 või enam kordi nädalas.
Kümne aasta pärast vaatasid uurijad, kui palju uuringus osalenud inimestest oli surnud. Avastati, et sage toiduvalmistamine on seoses elueaga. Eluiga mõjutavad positiivselt ka toidupoes käimine, ühistranspordiga sõitmine, mitte suitsetamine ja naiseks olemine.
Toiduvalmistamine oli kõige populaarsem naiste seas. Kuigi naised elavadki kauem ja on sageli kodus toiduvalmistaja rollis, siis neid faktoreid arvesse võttes leidsid teadlased siiski seose eelkõige toiduvalmistamise ja pikema eluea vahel. Uurijad rõhutasid, et toiduga seotud tervis ei tulene alati vaid toiduainetest ja komponentidest vaid ka sellest, kuidas iga samm toidu nimel on läbitud – toidu ostmisest valmistamise ja ühise toidukorrani välja.