Lapsi varitsev oht jättis vallad külmaks

Karistamine on viimane meede. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Paljud vallad jäid külmaks lastekaitsepäeva eel, umbes paar nädalat tagasi, Virumaa Teataja tehtud üleskutse suhtes lahendada koostöös korravalvuritega politsei tõstatatud probleemi, et paljud noored jalgratturid ei kanna kiivrit.

Politsei hinnangul on neid alla 16aastaseid kiivrita rattureid juba nii palju, et mundrikandjad kaaluvad korduvate seadusrikkujate karistamist. Karistamine aga on viimane, häda sunnil rakendatav meede.

Kiivri kandmine ei ole pelgalt liiklusseaduse koostanud spetsialistide jonn, vaid eluliselt tähtis. Seega politsei tähelepanekute järgi seavad paljud lapsed kiivri kandmist eirates ohtu oma elu ja tervise.

Rakvere vallavanem Aivar Aruja ütles, et nägi üleskutset ja arvas, et Rakvere vallas on probleem sama suur kui teisteski piirkondades. Samas tunnistas ta ausalt, et ei ole asjaga tegelemiseks lillegi liigutanud. “Midagi erilist probleemi lahendamiseks pole teinud,” nentis vallajuht ja tõdes, et kohaliku konstaabligagi ei ole asja arutatud. Aruja viitas asjaolule, et Rakvere valda teenindavad korravalvurid on suurema osa ajast Vinni vallas.

Vinni vallavanem Toomas Väinaste sõnas, et omavalitsus teeb pidevalt politseiga koostööd. “Kiivrite kohta kaebusi siiani ei ole olnud,” kinnitas ta.

Viru-Nigula vallavanem Ervins Veitsurs ütles oma tähelepanekutele tuginedes, et suurt probleemi nende vallas ei ole. “Väga paljud ikkagi kasutavad kiivrit,” teadis ta. Samuti on vallas korraldatud mitmeid liikluskasvatuslikke ettevõtmisi.

Laekvere vallavanem Aarne Laas leidis, et probleem on olemas. Tema hinnangul peaksid kiivrit kandma ka täiskasvanud, olles nii lastele eeskujuks. “Aga ega suhtumist päevapealt ei muuda,” arvas Laas ning lisas, et kiivrid on kallid ja Laekvere vald on nii vaene, et inimesi kiivrite soetamisel aidata ei ole võimalik.

Kadrina vallavanem Aivar Lankei tunnistas, et pole probleemiga saanud tegelda, sest on olnud hõivatud kohaliku rahvusvahelise kultuurifestivaliga. Majanduslikust poolest rääkides nimetas Lankei, et peab koguni kolm kiivrit ostma, sest kolmikutest poegadel on see peakaitse juba amortiseerunud.

Lankei sõnul saaks omavalitsus kiivreid hulgi osta. Siis võiks muidu poes 20-30 eurot maksva vajaliku peakatte huvilistele 5-6 euroga müüa. Vallajuhi tähelepanekute järgi kannab kiivrit kaks kolmandikku jalgrattureist. Kiivrite hulgiostmine võiks Lankei sõnul kõne alla tulla mitte enne augustit.

Kahju, aga parem hilja kui mitte kunagi.

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla leidis, et pigem on probleem suhtumises kui rahas. Näitena tõi vallajuht oma poja, kes soetas kiivri 7 euro eest.

Kesküla andmetel kannavad tõsised rattahuvilised ja sportlased kiivrit. Vallajuht pidas oluliseks, et täiskasvanud lastele eeskuju näitaksid.

Väike-Maarja omavalitsus teeb politseiga pidevat koostööd ja vallavanema sõnul on probleeme olnud pigem liiga uljalt kihutavate mopeedijuhtidega.

Rakke vallavanem Andrus Blok ütles samuti, et kiivri kandmise küsimus peaks olema teadvustatud igas eas inimeste seas. Bloki hinnangul on olukord kiivri kandmisel järjest paranenud. Oma osa on siin valla spordiorganisaatoril, kes teeb aktiivset teavitustööd.

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg viitas asjaolule, et kohalikus gümnaasiumis on liikluskasvatus oluline osa. Samuti on kiivri vajalikkust selgitatud Vajangu põhikoolis-lasteaias, Tamsalu ja Sääse lasteaias. Lisaks  jagati liiklus-, veekogude- ja tuleohutusalaseid selgitusi Tamsalu päevade raames.

Politsei hinnangul on tänu haridusasutustes tehtud tööle lapsed kiivri vajalikkust teadvustanud. Küll aga ei pruugi teave olla jõudnud lastevanemateni ja paljud võib-olla ei teagi, et alla 16aastased lapsed peavad jalgrattaga sõites kandma kiivrit. Lapsed aga ei julge või ei taha vanematelt kiivrit küsida.

Vihula vallavanema Raivo Uukkivi sõnul pole kiivrite kandmise teema politseiga jutuks tulnud. “Ise olen küll näinud kiivrita lapsi,” tunnistas vallajuht. “Arvan, et maapiirkondades ehk ei pööratagi sellele nii palju tähelepanu, sealhulgas lastevanemate poolt, kui seda linnades tehakse,” sõnas ta.

Tapa puhkusel olev vallavanem Alari Kirt tunnistas, et pole kiivri temaatikat politseiga arutanud. Küll on omavalitsuses iga kuu korraline kohtumine politsei esindajatega. Kirt lubas, et juuni alguses kavandatud järjekordsel kohtumisel seda probleemi korravalvuritega arutatakse.

Tegusat lastekaitsepäeva kõigile!