Kõige rohkem said eestlased mullu viga kukkudes

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kukkumine võib lõppeda kipsis käega.
Kukkumine võib lõppeda kipsis käega. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Mullu kulus haigekassal 29,9 miljonit eurot vigastuste ja mürgituste raviks ning pea pool sellest summast läks kukkumisel saadud vigastuste raviks.

Vigastusi liigitatakse trauma välispõhjuste alusel, selgitas haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel. Kõige enam esines 2011.aastal kukkumisi, mille kohta esitati 112 196 raviarvet ja nende ravi maksumus kokku oli 14,4 miljonit eurot. Kukkumised on olnud läbi aastate kõige levinum välispõhjustest tingitud vigastuste põhjus. Ühtlasi on see põhjus kõikides vanusegruppides esikohal.

Teisel kohal on eluta mehhaanilise jõu toimel tekkinud vigastus ehk inimene on löönud pea, käe, jala jms vastu lauda, seina, tooli vms, mille kohta on esitatud 74008 raviarvet summas 3 miljonit eurot.

Kolmandal kohal on teise inimese või looma poolt tekitatud vigastused, mida oli kokku 14 738 ravijuhtu ja mille raviks kulus pool miljonit eurot.

Tervise Arenguinstituudi teatel on Eesti vigastussurmade arv on Euroopa keskmisest 2,4 korda kõrgem ning surmapõhjusena kolmandal kohal. Seejuures on vigastussurmade arv meeste ning eelkõige tööealiste meeste seas, tunduvalt kõrgem kui naiste hulgas. Nii on 15- kuni 34-aastaste hulgas peamised surmade põhjustajad liiklusõnnetused, mürgistused ja enesetapud ning alates 35. eluaastast enesetapud, alkoholimürgistused ning kukkumised.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles