Sinasõbraks ravimtaimedega

Kaunis ja kasulik kimp: õiteilus põdrakanep, angervaks, raudrohi, naistepuna ja kortsleht. Foto: Andres Haabu

Praegu pole veel hilja alustada looduslike terviseturgutajate varumist, sest aasadel, põllupeenardel, metsaveeres ja sooserval kasvab-õitseb hulgaliselt ravimisväega taimi, nendib maarohtude tundja, Metsamooriks kutsutud Irje Karjus.

Ravimtaimedega sinasõpruse loomiseks soovitab Irje Karjus hakatuseks korjata kõikjal Eestis õitsevaid, teada-tuntud omadustega angervaksa, kortslehte, naistepuna, põdrakanepit, punet, raudrohtu ja nõmmliivateed.
«Sooservades õide puhkenud angervaks on looduslik antibiootikum, tõhus leevendaja pikalt kulgevate viirushaiguste ja kõrge palaviku puhul – teda võiks küll koju varuda,» annab taimetark nõu.

Naistele oluline taim on varjulistes paikades veel õitsev kortsleht, mis aitab paljude hädade korral, näiteks kui alakehas tekib ebamugav pinge või ilmnevad menstruaaltsükli häired. Kortslehetee leevendab ka nohu ja turgutab mälu.

Teine õrnemale poolele tähtis taim on naistepuna. Sellel meeldiva maiguga droogil on palju häid omadusi alates põletikku ja valu vaigistavast toimest kuni pimedal ajal ilmnevate meeleoluhäirete peletamiseni. Naistepuna peetakse taimseks antidepressandiks, mainib Karjus.

Põdrakanepit omakorda peetakse heaks meestetaimeks. Tegemist on üldtuntud isutekitajaga, mis tõstab meestel potentsi ja lastel söögiisu. Lisaks on põdrakanep mõjuv valuvaigisti. Õisi ja ülemisi lehti võib korjata droogiks või lisada salatitesse, aga pärast esimesi öökülmi, kui lehtedes on tekkinud kasulikud ühendid, korjatakse ja kuivatakse neid talviseks energiapommiks. «Sellest droogist valmistatud pulbrit juuakse piimaga, selgitab Karjus. «Minu ema ja paljud teised Siberisse küüditatud õppisid seda võlujooki, mis aitas neil karmides oludes ellu jääda, kohalike elanike eeskujul tarvitama.»

Karjuse sõnul peaks igas koduapteegis leiduma ka raudrohtu – üht Eesti vägevatest taimedest –, sest see on nii valuvaigisti, verejooksu peataja, elujõu allikas, erguti, vereringe kiirendaja kui külmetuse ravija. «Pitsi viina asemel võib juua hoopis tassikese raudrohuteed – külmetust tohterdavad mõlemad,» kinnitab ta.

Kõhuhädade puhuks tasub korjata punet. Kõikjal õitsvat vorstirohtu on hea pruukida, kui on söödud halba toitu või lihtsalt ülemäära. Pune on suurepärane kõhurahustaja.

Mõjus organismi puhastaja on ka mererannas ja männimetsas õitsev nõmmliivatee. Sellel taimel on lisaks soojendav toime ja temaga ravitakse näiteks kurgupõletikku.

Karjus ehk Metsamoor tuletab meelde, et ravimtaimi tuleb korjata puhtast loodusest ilusa ilmaga ja ennelõunal ning kuivatada päikese eest varjatult. Kuivanud drooge on kõige lihtsam säilitada õhukindlalt suletavates purkides või jõupaberist kottides.