Eestlaste uuring: transrasvad on Eesti võietest praktiliselt kadunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Maaülikooli ja Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse teadlased uurisid Eesti poodides müüdavate võide, võiete (piimarasva sisaldavad määrded) ja margariinide transrasvhapete sisaldust ning leidsid, et Eesti toodetes on see võrreldes mõne aasta taguse ajaga märgatavalt vähenenud.
Esmakordselt uuriti võide, võiete ja margariinide rasvhappelist koostist aastatel 2008-2009 ja Eestis toodetud võietes tuvastati kõrge transrasvhapete sisaldus, mis jäi vahemikku 11-18,2 protsenti rasvhapetest. Rasvasisaldus on omakorda toodetes erinev, võis 82 protsenti, kuid margariinides ja võietes väiksem.
Uuringule järgnenud aastatel on meedias mitmeid kordi tõusnud ühiskondlik diskussioon erinevate toiduainete (kohukesed, kommid) transrasvhapete sisalduse ja nende liigse tarbimisega kaasnevate terviseriskide üle. Sellest tekkiski teadlastel huvi, kuidas transrasvhapete vastane avalikkusele suunatud kampaania mõjutab toiduainetetööstust ning 2011. aastal otsustati varem tehtud uuringut korrata.
«Selgus, et sõltumata paljude kriitikast toimis kampaania tegelikkuses väga hästi. Eestis toodetud võided on muutunud võrreldes 2008/2009 praktiliselt tööstuslikult toodetud transrasvhapete vabaks,» tõdes Eesti Maaülikooli toiduhügieeni osakonna juhataja Mati Roasto.
2011. aastal kuulus uuritavasse valimisse 26 Eesti poodides müügil olevat nii kodumaise päritoluga kui ka importtoodet. Tulenevalt turu pidevast muutumisest kattusid varasema monitooringuga neli võiet, viis margariini ja üks küpsetusmargariin. Selgus, et kõigis nendes toodetes, mille transrasvhapete sisaldus oli 2008.- 2009. aasta monitooringu ajal kõrge, oli see nüüd madal. Samas oli turule tulnud ka neli kõrge tööstuslike transrasvhapete sisaldusega importtoodet.
Eestis toodetud võiete transrasvhapete sisaldus oli uuringutulemuste põhjal küll oluliselt vähenenud, kuid uurijate sõnul ei ole tootjad kahjuks transrasvhappeid asendanud tervist toetavate küllastamata rasvhapetega, vaid on kasutanud tahkeid küllastunud rasvhappeid. Küllastunud rasvhapete terviseriski peetakse küll väiksemaks kui transrasvhapetel, kuid ka nende liigtarbimisest tuleks hoiduda.
Vanemteadur Merike Henno selgitas, et piimarasv sisaldab alati vähesel määral naturaalseid transrasvhappeid, kuid terviseriske seostatakse põhiliselt tööstuslike transrasvhapetega, mis tekivad taimsete õlide tahkestamisel. Võiete tootmisel kasutatakse nii piimarasva kui ka taimseid õlisid ja rasvasid ning õlide kasutamisel on soovitud konsistentsi saamiseks vajalik nende osaline tahkestamine. Kaasajal on olemas ka mitmeid tehnoloogiaid, kus õlide tahkestamisega ei kaasne transrasvhapete teke, kuid selliste toodete hinnad on kõrgemad.