Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna leidis imiku surnuks näljutanud ema juhtumi valguses, et tuleks tõsiselt kaaluda väikelaste arstliku kontrolli kohustuslikuks muutmist. Sotsiaalministeerium kahtleb sellise nõude kasuteguris.
Kas kohustuslik tervisekontroll päästaks abi vajavaid väikelapsi?
6. september 2012, 15:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie sotsiaalsüsteemi valupunktiks on see, et alates lapse sünnijärgsest kohustuslikust arsti visiidist kuni koolikohustuse tekkimiseni on info laste olukorra kohta tihti väga puudulik,» tõdes Tsahkna.
Ta pakkus välja ühe võimalusena muuta perearsti või -õe koduvisiidid kohustuslikuks, sest nii saaks lisaks tervisliku seisundi hindamisele informatsiooni ka koduse olukorra, lapse arenguvõimaluste ja võimalike väärkohtlemiste kohta.
«Teiseks võimaluseks saada täpset informatsiooni laste olukorra kohta oleks hetkel planeeritava vajaduspõhiste lastetoetuste saajate suhtes kehtestada kohustusliku arstliku kontrolli nõue.»
Ta selgitas, et kohustuslik arstlik kontroll võiks olla kehtestatud lapse teatud vanuseni teatud perioodi jooksul ning ilma selle nõude täitmiseta tekiks õigus vajaduspõhist toetust vanemale mitte välja maksta.
«See otsustusõigus võiks jääda kohaliku sotsiaaltöötaja pädevusse, kes omab kõige paremat ülevaadet iga juhtumi kohta,» arvas Tsahkna. «See paneb küll perearstidele ja sotsiaaltöötajatele suurema koormuse, kuid annaks hindamatu informatsiooni laste olukorra kohta ning võimaldaks ka varase abi hättasattunud või puudust kannatavatele lastele.»
Tsahkna lubas, et arutab seda ideed kindlasti koalitsiooni lastetoetuste töörühmas.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Marelle Erlenheim on sellise nõude otstarbekuse suhtes skeptiline. «Kindlasti nõuaks selline ettepanek ühiskondlikku diskussiooni ja laia analüüsi. Ministeerium on siiani olnud seiskohal, et peretoetuste piiramine teatud kohustuste esitamisega lapsevanemale võiks abivajavad lapsed veel keerulisemasse ja halvemasse olukorda seada. Seda põhjusel, et ei ole 100-protsendilist garantiid, et vanemad oma lapsi ka siis arsti juurde tooksid, kui toetused oleksid seotud tervisekontrolliga,» kahtles ta.
Erlenheim selgitas, et praegu on määrusega ette nähtud, et perearstid ja -õed kontrollivad väikelapse tervist regulaarselt - kümme korda esimese eluaasta jooksul. «Lastele ennetava tervisekontrolli läbiviimiseks teeb perearst vajadusel koostööd kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötajaga.»
«Täiendava võimalusena näeme perearstidele ja -õdedele selgete juhiste koostamist, millal tuleks kindlasti kohalikku omavalitsust teavitada lastega seotud probleemidest,» sõnas Erlenheim.
Siiski leidis kantsler, et imiku surnuks näljutanud ema juhtumi valguses tuleb üle vaadata väikelaste tervisekontrollide ja järelevalve korraldus, et selgeks teha, kuidas selline asi juhtuda sai.
«Oluline on selgitada välja, kas probleem oli info liikumises, inimeste teadmatuses hädasolevast lapsest teada andmisest või milleski muus. Koos asjassepuutuvate ametkondadega nagu prokuratuur, kohalik omavalitsus, perearstide selts jt tuleb üles leida peamised kitsaskohad, et selliseid hirmsaid olukordi ära hoida,» ütles kantsler Postimehele.
«Kehtiv lastekaitse seadus kohustab kõiki kodanikke teavitama abivajavast lapsest. Sotsiaalministeerium on ette valmistamas uut lastekaitseseadust, mis sätestab muuhulgas senisest enam lastega töötavate spetsialistide koostöö kohustust ning nende kohustust teavitada abi vajavast lapsest. Eelnõu saab valmis aasta lõpuks ning kooskõlastusringile läheb järgmise aasta alguses,» lubas sotsiaalministeeriumi kantsler.
Erlenheim osutas, et Eesti Ekspressis ilmunud artikli kirjelduse kohaselt märkasid väga paljud osapooled, et lapsega ei ole kõik korras ja tundsid muret.
«Siinkohal paneme kõigile südamele, et kui tekib väikenegi kahtlus, et lapse elu ja tervis on ohus, tuleb kindlasti sekkuda. Ühendust saab võtta sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja, politseiga või helistada lasteabi telefonile 116 111, mis töötab ööpäevaringselt. Kahtluse korral võib lasteabi telefonilt ka lihtsalt nõu küsida, kuidas sellises olukorras käituda,» soovitas ta.
Eesti Ekspress kirjutas, et ema hoolimatuse ja alatoitmise tagajärjel suri ööl vastu eelmise aasta 21. detsembrit Tallinna lastehaiglas neljakuune imik, kelle organism oli nälgimisest kurnatud ning mitmed organid lõpetasid talitluse.