/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
Eilne säravalt päiksepaisteline ilm mõjus inimestele nagu imerohi. Nii mõnigi naeratas laiemalt kui muidu. Kui tundlik on inimene ilma mõjule ja mil viisil see meie tujusid mõjutab? Psühholoog Tõnu Otsa sõnul on just muutused need, mis inimeste tähelepanu äratavad.
Tõnu Otsa selgitusel mõjutab meid keskkond, milles elame. «Laias laastus saab keskkond olla füüsiline, sotsiaalne, vaimne ja hingeline ehk emotsionaalne. Need on omavahel seotud ja sõltuvuses ning seega mõjutavad üksteist,» selgitas ta. «Kuigi ei saa kuidagi mõõta, kui palju just, on mingi empiiriliselt tajutav skaala hea ja halva mõju vahel olemas.»
Näiteks rikuvad halvad uudised psühholoogi sõnul heaolutunnet, head aga parandavad; romantika- ja hea lõpuga armastusfilmid jällegi parandavad, julmad action-filmid seevastu halvendavad enesetunnet. «Kogu päeva psüühilise mikrokliima jaoks on eriti olulised hommikune tuju ja meeleolu,» nentis ta. «Ilmaolud on tavaliselt raadio- ja teleuudiste kõrval esimesed hommikused välisilmast pärit meie psüühilist mikrokliimat mõjutavad faktorid, kuid meie loomse päritolu rudimendina siiski üks olulisemaid mitteteadvuslikke mõjusid meie enesetundele.»
Seega on Otsa selgitusel eriti olulised just muutused – kauakestnud halva ilma paranemine teeb tuju paremaks ja need ühes inimeses toimuvad väikesed meeleolumuutused võimenduvad üksteise toel sünergilise efektina ning nii märkamegi, et kõigil on hea tuju ja maailm on justkui parem.
«Kui soojal maal on ilm pidevalt «hea», siis on see kokkuvõttes tavaline ja harjumuspärane ning nende jaoks võiks sellist sünergilist meeleolumuutust märgata ehk hoopis kauaoodatud vihmast,» märkis psühholoog. «Praegu, sügiskaamose lähenedes võiks rääkida ka valguse, päikese, niiskuse ja õhurõhu muutuste mõjust meie heaoluhormoonide dopamiini ja endorfiinide, noradrenaliini ja serotoniini tootmisest organismis, kuid see oleks hoopis keerukam ja pikem jutt,» lisas ta.