Kui veel kaks aastat tagasi ei osanud inimesed abi küsida intiimtervise murede korral ega olnud kuulnud vaagnapõhjakirurgiast, siis günekoloog Tiiu Hermlini sõnul upuvad tema ja ta kolleegid nüüd töösse.
Arstid seisavad naise tervise eest
17. september 2012, 22:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaagnapõhja lihaste lõtvumisel tekkinud häired väljenduvad tavainimese meelest üpris piinlikel viisidel. Need on uriini- ja roojapidamatus, seksuaalelu häired, valud alakõhus. Vaevused võivad tabada igas eas inimesi, sagedamini puudutavad need naisi.
Põhjusi on mitmeid – kas kontimurdev töö, rasked sünnitused, ülekaal, krooniline köha või muud haigused, kõrge iga.
Naine on õrn
«Kõige tähtsam on meeles pidada, et naine ei ole kraana,» sõnab Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearst Tiiu Hermlin. «Naine on õrn ja elastne olevus!»
Ta selgitab, et naise vaagnapõhja moodustavad lihased ja sidekude, mis peavad olema elastsed, sest loodus on andnud naisele ülesande sünnitada. Samas peab vaagnapõhi püsima heas toonuses kogu aeg, et toetada kõhuõõne organeid ja tagada nende normaalne töö. Vaagnapõhja kahjustusest saadud vaevused süvenevad aga just vanemas eas.
Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus aitavad niisuguseid patsiente operatsiooniga Tiiu Hermlin, Ülle Kadastik, Vaalja Kroon ja Pille Soplepmann.
Tiiu Hermlini sõnul on nüüdseks ammu selge, et siseelundite allavaje ravi väljub ühe eriala piirest. See on valdkond, kus saavad kokku günekoloog, proktoloog, uroloog ja neuroloog. Kindlasti on oluline taastusraviarst ja füsioterapeut ning seksuoloogki.
Hermlin kinnitab, et juba praegu teevad nad kliinikumis koostööd kirurgi-proktoloogi Margot Peetsalu, ultraheliarsti Karin Asseri, taastusraviarsti Teele Kaarma-Tõnne ja füsioterapeudi Anu Toonverkiga.
Nende kõigi suund on, et tulevikus võiks see koostöö tähendada tervet töörühma, kus patsientide keerulised probleemid arutatakse alati koos läbi.
Esimene konverents
Sel nädalal leiab naistearstide seltsi initsiatiivil Eestis aset aga ka esimene urogünekoloogia ja vaagnapõhjakirurgia konverents, kus kuuleb põnevaid lektoreid nii Eestist kui välismaalt.
Näidislõikusi tuleb tegema selle ala tippkirurg Moskvast, professor Aleksander Popov.
Popov on arst, kelle juures Tiiu Hermlin ja Vaalja Kroon käisid end täiendamas 2003. aastal. Alles pärast seda sai Eestis hakata rääkima urogünekoloogia arengust ning nüüd tegeldakse teemaga nii Tartus kui Tallinnas.
Hermlin ütleb, et kui kaks aastat tagasi tuli rääkida sellest, et inimesed ei tule oma hädaga arsti juurde, siis nüüd jah – nad tulevad. Probleeme on aga sedavõrd palju, et viimane aeg on hakata mõtlema selle peale, kuidas neid ennetada.
Taastusraviarst Teele Kaarma-Tõnne märgib, et juba sellest, kuidas kulgeb naisel ta esimene rasedus ja sünnitus, sõltub palju. Vanasti oldi õnnelikud, kui terve laps kätte saadi, aga selle peale, mis emast järele jäi, ei mõeldud eriti palju.
«Raseduse kandmine ja sünnitamine on vaagnapõhjale väga suur väljakutse,» ütleb Teele Kaarma-Tõnne.
«Emaka ja vaagnapõhja taastumine võtab aega 6 kuni 8 nädalat,» jätkab Tiiu Hermlin. «Ja see on aeg, mil ema tuleb säästa, et ta mitte oma last koos turvatooliga igale poole ei vinnaks ega raskeid kotte ei kannaks.»
Hermlini sõnul sõltub naise tervisest rohkem kui pealtnäha paistab. See, kui hea ema on ta oma lastele, aga seegi, milline kaasa oma mehele. Naine on kogu elu keskpunkt, sõnab ta.
Urogünekoloogia konverents
• 20. ja 21. septembril leiab Tartu Ülikooli Kliinikumis aset Eesti esimene urogünekoloogia ja vaagnapõhjakirurgia konverents.
• Kolm näidisoperatsiooni teeb Moskva professor Aleksander Popov.