Epidemioloog Kuulo Kutsar: terviseamet alahindas õigel ajal ohtu

Epidemioloog Kuulo Kutsar. Foto: Tairo Lutter

Epidemioloog Kuulo Kutsari hinnangul oleme täna seisus, kus kaitsevahendeid ja testimise võimekust napib, kuna terviseamet alahindas õigel ajal ohtu. Kutsari sõnul on epideemia ohjeldamiseks vaja ka minimaalsete kaebustega isikute laboratoorset testimist, sest enamik nakkuse levitajaid ei tea, et haigust kannavad.

Kutsar ei pea õigeks ka praegu veel plaaniliste operatsioonide ära jätmist, kuna hetkel on haiglaravi vajavaid koroonahaigeid väga vähe. 

Epidemioloog Kutsar peab rumalaks terviseameti vahepealset otsust muuta testimise metoodikat ja mitte võimaldada paljudele inimestele testimist. Tema sõnul oli see avalikkusele arusaamatu ja nakatunud inimeste õigusi rikkuv tegevus. Samuti rikkus see seireandmete korrektsust ning tootis mittevõrreldavaid ning statistiliselt vääraid andmeid.

«Sama vea tegi ka Hiina, kui nad veebruari algul loobusid haigusjuhu laboratoorse kinnitamise nõudest ja jätsid alles ainult kliinilise uuringu nõude. Nad said oma veast kiiresti aru ja taastasid nädala pärast laboratoorse kinnituse nõude,» selgitab Kutsar.

Kutsari sõnul oleme täna seisus, kus kaitsevahendeid ja muud vajalikku testimiseks napib seetõttu, et terviseamet alahindas ohtu ja jäi ettevalmistustöödega kardinaalselt hiljaks. «Nii teste kui ka kaitsevahendeid oleks pidanud vähemalt kaks kuud varem varuma hakkama, juba siis, kui Hiinas olukord kontrolli alt väljus,» leiab Kutsar. 

Kuna koroonaviirusnakkusele on iseloomulik kerge (80%) haigusvorm ning esineb ka asümptomaatiline viiruskandlus, siis on võimalik, et noored inimesed puutuvad viirusega küll kokku ja nakatuvad, kuid väheste haigusnähtude või asümptomaatilise ehk haigusnähtudeta kandluse tõttu nad põevad haiguse läbi kerges vormis, arsti poole ei pöördu ning seire neid ei registreeri.

«Arvestades viimast asjaolu, on vaja, et ka minimaalsete kaebustega või riskipiirkonnas viibinud isikud saaksid ennast laboratoorselt testida. See annaks väga olulisi andmeid ka epideemiatõrje meetmete valikuks ja rakendamiseks. Kahjuks meil sellele ei mõelda või ei osata mõelda,» tundis Kutsar muret. «Perearsti nõusoleku küsimine oluliselt pidurdab diagnoosimist.»

Epideemia vaibumine ei allu hooajalisusele 

Kutsari hinnangul ei ole haigestumise haripunk Eestis veel kohal. Selle saabumine ja epideemia vaibumine Eestis ei allu Kutsari sõnul kahjuks hooajalisusele. Samuti peab arvestama sellega, et tegelik nakatunute arv on oluliselt suurem kui terviseameti statistika.

«Kui enam ei testita kaebustega kergeid patsiente ja ainult väljakujunenud sümptomitega inimesi perearsti suunamisel, siis see ei kajasta ligilähedaseltki tegelikku nakatunud inimeste hulka,» selgitas Kutsar. 

Epidemioloogi sõnul on väga oluline, et testitavasse riskirühma kuuluks teiste hulgas ka igapäevaselt kliente teenindav personal (poemüüjad, iluteenuse pakkujad jt). Hetkel see nii ei ole. «Kui nad ei kuulu terviseameti määratud riskigruppi, siis neid ei pea perearstid ega terviseamet kontrolli all hoidma ega vajadusel testima. See puudus jätab selge kanali viiruste võimalikuks levikuks/ülekandeks viirusekandjalt teenindajalt kliendile ja nakatunud kliendilt teenindajale. See nakatumisahel võib paljude kontaktide tõttu väga pikk olla, soodustades epideemia levikut,» leiab Kutsar.

Paberraha ja müntide ohtlikkus on üle paisutatud 

Kutsar paneb kõigile südamele, et viirus võib üle kanduda ka õues viibides.  «Välisõhus võivad viirused üle kanduda üksteisele lähedal viibivate inimeste vahel. Eriti peaks vältima sellises rühmas viibimist, kus keegi köhib või aevastab. Mõnes viiruse intensiivse levikuga riigis on antud korraldus, et üle viie inimese ei tohi koos viibida,» räägib Kutsar.

Ühistranspordivahendite kasutamist tuleks Kutsari sõnul vältida – nii lennukis, trammis, trollis, bussis kui ka taksos on inimesed üksteisele lähemal kui meeter (see on WHO soovitus), USA haiguste kontrolli keskus soovitab kaks meetrit, ja viimane distants on katseliselt kinnitatud ning see on parim distantseerumise lahendus.

Paberraha ja müntide ohtlikkus on Kutsari arvates üle paisutatud – need võivad erandkorras saastuda viirustega, kuid selle tõenäosus on väga väike, pealegi kasutab raha väike osa elanikest.

Toidukauplustesse soovitab Kutsar minna hommikul vara või õhtul hilja, mil ostjaid on vähe, ja hoiduda eemale teistest ostjatest ja poesaali teenindajatest. «Ma ei soovita tasuda ostu eest kassapidaja juures, vaid iseteeninduskassas ja pärast kaubakäru ja iseteeninduskassa ekraani kasutamist desinfitseerida käed kaupluses välja pandud seadmes,» soovitab Kutsar.

Kui töökohas on koroonaviirusesse haigestunu, peaks kogu töökollektiiv laiali minema, s.t minema kodu-isolatsiooni. «Kontaktsetena peaksid nad ennast ka testima, mida uus terviseameti juhis keelab tegemast,» ütleb Kutsar.

Plaaniliste operatisoonide edasi lükkamine ei ole õige samm

Haiglates on ära jäetud enamik plaanilisi operatisoone ja valmistutakse kriitiliste haigete saabumiseks. Olukorras, kus koroonaviiruse tõttu on haiglaravil ühe käe sõrmedel loetav arv inimesi, ei ole Kutsari sõnul mõistetav teiste haigete abistamise lõpetamine tervikuna.

«Mida teevad arstid, eeskätt kirurgid, aga ka teised eriarstid ning õed – kas ootavad, kui Eestis vajab mitme kuu pärast haiglaravi sadu koroonahaigeid? Haigla kriisiplaani järgi peab voodifond olema ümber korraldatud nakkushaigete hospitaliseerimiseks 24 tunniga – milleks peavad arstid-õed istuma praegu käed rüppes ja ootama Covid-19 haigeid aktiivravi haiglates üle Eesti? See on ressursi raiskamine, sest plaanilise operatsiooni eel tehakse patsiendile põhjalikud ja kulukad uuringud, mis paari kuuga aeguvad ja tuleb alata jälle otsast peale,» selgitab Kutsar.

“Plaaniliste operatsioonide ärajätmine on kahe teraga mõõk,» jätkab ta. «Ühest küljest nagu välditakse patsientide poolt viiruste toomist ja levitamist haiglas, kuid teiselt poolt jääb enamik krooniliste haigustega patsiente ravita, nende haigus ägeneb ja süveneb ning lõpplahendus on hilisem ravikulude kallinemine või patsiendi surm.»

Kutsar leiab, et see on patsientide tervist mittearvestav ja halvendav meede. Ka meie põhiseadus ütleb, et igale elanikule peab olema tagatud tervis, rõhutab Kutsar. «Igal juhul on see valitsuse poolt läbimõtlemata ja elanike, eeskätt vanemaealiste patsientide, tervist mittearvestav ja kahjustav tegevus,» hoiatab ta.