Põlluaas: riigikogu kutsutakse täiendavale istungile neljapäeval

Henn Põlluaas Foto: Konstantin Sednev

Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) kinnitas, et riigikogu plaanitakse kokku kutsuda täiendavale koroonakriisist tingitud lisaeelarve istungile sel neljapäeval. 

Neljapäevasel istungil annab valitsus riigikogule üle lisaeelarve eelnõu, mille esimene lugemine toimub esmaspäeval, 6. aprillil. Nii on riigikogu liikmetel aega viis päeva, et eelnõu läbi töötada. 

«Juhatus arutas täiendava istungi kokkukutsumist ja see kavatsetakse kokku kutsuda selle nädala neljapäeval, 2. aprillil,» kinnitas Põlluaas Postimehele. Tänasel riigikogu vanematekogu ja juhatuse veebinõupidamisel osales ka peaminister Jüri Ratas. 

Ehkki täpne päevakord on täpsustamisel, loob täiendav istung Põlluaasa sõnul valitsusele võimaluse esitada riigikogule lisaeelarve, mille nad on plaaninud vastu võtta 1. aprillil. 

«Peale seda saab riigikogu asuda lisaeelarve eelnõud menetlema, sest mida kiiremini me sellega edasi läheme, seda rutem saab valitsus hakata ellu viima täiendavaid meetmeid koroonapandeemiaga võitlemiseks ja majanduse käigushoidmiseks,» selgitas Põlluaas. 

Samas veel mõned päevad tagasi ütles Põlluaas Delfi Ärilehele, et eriolukorrast hoolimata parlament istungitevabal nädalal kokku ei tule.

Seejärel teatas riigikogu Keskerakonna fraktsioon, et on valmis kogunema erakorraliselt ka istungitevabal nädalal. «Usun, et tänases eriolukorras on riigikogu nõus kokku tulema ning lisaeelarvet kiirendatud korras menetlema, sest kaalul on nii riigi kui ka inimeste heaolu,» sõnas Keskfraktsiooni asejuht Andrei Korobeinik. Eile teatasid sarnasest valmisolekust ka sotsiaaldemokraadid. 

Ka Reformierakond teatas täna, et riigikogu peaks koroonaviirusega seotud kriisi lahendamiseks töötama kiirendatud tempos ning lisaeelarve arutamiseks tuleks kokku kutsuda parlamendi täiendav istung veel sel nädalal.

«Eelmisel nädalal andis Martin Helme mõista, et ta on valmis lisaeelarvega kiiresti riigikogu ette tulema. Arvestades, et lisaeelarve vastuvõtmisest sõltub ka Kredexi kriisimeetmete rakendamine, siis tuleb tegutseda kiirelt,» lisas Kallas. 

Samas on oluline, et parlament jõuaks ka kiirendatud korras ette võetud seadusemuudatustega sisuliselt tutvuda. «Eelarve esimene lugemine saab toimuda alles siis, kui riigikogu liikmed on saanud eelarvega tutvuda ja rahandusministrile küsimusi ette valmistada. Mida varem valitsus elarve Riigikogule arutamiseks esitab, seda varem saab teha ka esimese lugemise,» sõnas Kallas.

Rahanduskomisjon toetab lisaeelarve kiiret menetlemist

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk rõhutas, et kuna eeldatavasti on koos lisaeelarvega tegu mitme seaduse muutmisega, siis on vaja koostada põhjalik seletuskiri. Samuti tuleb lisaeelarve koostamisel arvestada, et majanduskriisi mõjusid leevendades halveneb oluliselt riigi rahanduslik positsioon.

«Abipakett, mida rakendatakse koostatava lisaeelarve kaudu lahendab majanduslikke probleeme lühiajaliselt. Otsuste aluspõhimõte peab olema, et riigi toetus peab olema nii lühiajaline kui võimalik ja nii pikk kui vajalik, sest iga toetus tähendab täiendavat kulu Eesti maksumaksjatele ning pikaajaline üle enda võimete elamine tähendab, et me elame järgmiste põlvede arvelt,» selgitas Kokk.

Lisaeelarvega saab käivitada KredExi kaudu antavad laenud ettevõtetele ja hakata  haigekassa kaudu maksma haiguslehele jäänutule tasu esimesest haiguspäevast alates. «Kui esialgu arvestame kahe miljardi suuruse rahasüstiga, siis peame arvestama ka suurema laenu võtmise vajaduse peale, et tagada majanduse jätkusuutlikkus,» selgias Kokk. 

«Kuna Eesti laenukoormus on madal, siis saame vajadusel julgemalt laenu võtta,» lisas rahanduskomisjoni juht. Koka sõnul peab lisaeelarve arutelu olema põhjalik ning selguse huvides peavad olema rahaeralduste juures ka rakendussätteid, et tagada kõigile otsustajatele ja taotlejatele meetmete selgus ja läbipaistvus.

«Riiklikud meetmed peavad tegelema eelkõige lähiajal kõige olulisemate teemadega: inimeste sissetulekud, ettevõtete käibevahendite tagamine ja loomulikult piisav rahastus tagamaks tervishoiu ja laiemalt sotsiaalsfääri võimekus praeguses kriisis. Muidugi tuleb vaadata ka kaugemale ja mõelda, mida teha siis, kui kriis osutub praegu prognoositust pikemaks ja sügavamaks ning kuidas tagada, et kriisist väljumine oleks võimalikult kiire ja edukas,» selgitas rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri. Ta viitas ka mitmete teiste komisjoni liikme arvamusele, et vaatamata suurele määramatusele ei tohi lisaeelarve põhineda liialt optimistlikel majandusootustel, sest näha on, et see kriis ei ole ei Eestis ega maailmas paari kuu pikkune.

Komisjoni videoistungil osalesid rahandusminister Martin Helme ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse esindajad.