Haridus- ja teadusminister Mailis Reps nentis Postimehe otsesaates, et esialgu on ebaselge, kuidas korraldatakse kooliaasta lõpetamine põhikoolides ja gümnaasiumites. «Kõigepealt on vaja saada riigikogu heakskiit seadusemuudatusele,» nentis minister.
Otse Postimehest ⟩ Minister Reps: koolieksamite saatus on veel lahtine (2)
Gümnaasiumi sisseastumiskatsetel osaleb ministri sõnul keskmiselt kaheksasada kuni tuhat last. Juhul, kui isolatsioonireegleid valitsuse poolt leevendatakse, siis oleks üheks lahenduseks katsete hajutamine. «Tallinna ja Tartu koolidega käivad läbirääkimised, et oleks võimalik lapsi hajutada koolimajas laiali või jagada katseid mitmele päevale. Samas, kui kaks pluss kaks reegel jääb kehtima terveks maikuuks, siis peame vaatama, kas on võimalik sisseastumine viia läbi ainult elektrooniliste testide kaudu. Täna ei ole see tõenäoline,» nentis Reps.
Ühe võimaliku lahendusena näeks haridus- ja teadusminister ka lisaeksamite sooritamise võimalust sügisel või talvel. «See võimalus oleks neile, kes on juba kõrgkooli pääsenud, aga sooviksid siiski riigieksami tulemust tunnistusele,» selgitas ta.
Keskkooli lõpetajatele võiks ministri sõnul olla riigieksam kohustuslik ainult juhul, kui on soov minna edasi õppima kõrgkooli. «Need küsimused vajavad kiireid vastuseid,» sõnas ta. «Ülikoolidel on olemas valmisolek teha eksameid juulis või augustis, ehk kõrgkoolid on katsete suveperioodile edasilükkamiseks valmis,» kinnitas minister.
Seadusemuudatuses tehakse ettepanek eriolukorrast lähtuvalt loobuda kohustusest panna õpilasele välja numbriline hinne. «Oleme andnud küll teatud vabaduse, sest usaldame õpetajaid ja koole, aga siiski oleme saatnud laiali ringkirju, milles selgitame, mida palume koolidel arvesse võtta,» lausus ta, lisades, et suhtlus ministeeriumi ja haridusasutuste vahel on pidev. «Tihe suhtlus käib läbi kohalike omavalitsuste ja kriisistaapide. Selleks on loodud oma süsteem ja suhtlus on põhimõtteliselt igapäevane. Lisaks kogume ka koolide kaupa infot. Kolmapäevase seisuga oli läbi helistamata ainult 20 kooli,» teatas minister.
Muuhulgas teevad haridus- ja teadusministrit murelikuks juhused, kui lapsed on «läinud kaduma», ehk on lapsi kellega kool ei saa ühendust. «Neid ei ole küll massiliselt, aga juhtumid on siiski murettekitavad. Sel juhul on vaja tihedalt suhelda sotsiaaltöötajatel kohaliku omavalitsusega, et teha selgeks, mis perekondades üldse toimub. Üldiselt on säärased pered juba varasemalt teada,» selgitas ta.
Minister nentis, et täna on ärevus ja teadmatus just õpilaste endi seas ja lahendused tuleb leida kiirelt. «See on huvitav kogemus, et just noored on murelikud, isegi mitte väga lapsevanemad,» lausus Reps üllatunult. «Eeldame, et sügisel normaalne olukord taastub. Keegi ei soovi, et see kriis pikalt veniks. Lapsevanemana saan kinnitada, et pinge on väga suur, aga saame hakkama,» julgustas minister.
«Küsitakse, kas meil oleks valmisolek üleüldiselt lõpetada õppetöö tänasel kujul. Kinnitan, et pigem ei. Esiteks juba sellepärast, et usume, et me saame hakkama ja kõik ju ajutine,» toonitas Mailis Reps. «Olukorda tuleb vaadata ka sisejulgeoleku seisukohast — kui lastel pole üldse kohustusi, siis tekivad muud sotsiaalsed riskid,» lausus ta.