Graafikud ⟩ Mida koroonaviirus sinu kehas teeb?

Maske kandvad keskkonnaaktivistid avaldavad meelt uue koroonaviiruse vastu Seoulis Lõuna-Koreas. Foto: Ahn Young-Joon / AP / Scanpix

Viirus tungib hingamisteede epiteelrakkudesse, paljuneb seal ja nakatab uusi rakkusid. Enamikul inimestel jäävad vaevused väga kergeks, kuid väikesel grupil inimestel võivad lõpuks ka kopsud üles ütelda. 

Kui uus koroonaviirus jõuab hingamisteedesse, ei ole seda alguses mitte kuidagi tunda. Nakkust on tunda alles siis, kui viirus on organismis piisavalt paljunenud ning on tekkinud põletik.

Viirus kasutab rakkude loomulikke protsesse iseenda kopeerimiseks – ta siseneb epiteelkoe rakkudesse nende pinnal olevate ACE2 retseptoritega seondumise teel ning takistab neil rakkudel täita oma esialgseid, organismile vajalikke ülesandeid. Kui anastatud rakk on uue viiruse valmis meisterdanud, pääsevad need valla nakatama uusi rakkusid.

Organism ei vaata siiski tegevusetult pealt viiruse laastamistööd. Viiruse anastatud rakud on andnud hoiatuse. See tähendab reaktsiooni, mille käigus organism hakkab end põletiku abil kaitsma sissetungija vastu. 

Organismi kahjustavad aga mõlemad, nii sissetungija kui ka põletik.

Kopsupõletik võib häirida lõpuks kopsude tööd. Kui kopsudesse koguneb põletikulisi rakke ja vedelikku, siis halveneb nende suutlikkus organismi vereringesse hapnikku toimetada. 

Halvimal juhul võib tekkida ootamatu äge respiratoorse distressi sündroom ehk ARDS. See on raskeim hingamispuudulikkus, mille puhul on suremus 30-40 protsenti ning ellujääjate hulgas on levinud elukvaliteedi langus.

Haiguse kestus on varieeruv. Enamasti algavad sümptomid viis päeva pärast nakatumist. Enamik inimesi pääseb kergete sümptomitega, kuid osal haigus pikeneb ja muutub tõsisemaks.

Alaealistel ja noortel on haiguse raske vorm üldiselt väga haruldane. See-eest mitme haigusega eakatel on surmava haigestumise oht ilmselgelt suurem.

Hiinas tehtud suure valimiga uuringus selgus, et üle 80-aastaste nakatunute seas suri iga viies. Kinnitatud juhtumite põhjal on suremus kokku 3,8 protsenti.

Haiguse etapid

Viis päeva

Sümptomid ja haigestumine

Peiteperiood on keskmiselt viis päeva. See võib kõikuda vahemikus 1-14 päeva. Esimeste sümptomitena tekivad köha ja palavik. Paljudel esineb samuti väsimus, lihasvalu ja peavalu. Enamikul on sümptomid kerged. Nende hulka kuuluvad ka kerge kopsupõletikuga patsiendid.

12-19 päeva

Haiguse raskenemine

Haigus võib teisel nädalal pärast sümptomite ilmnemist süveneda. Keskmiselt 8 päeva pärast esimeste sümptomite ilmnemist tekivad mõnel kopsupõletikuga haigel hingamisraskused

13-14 päeva

Raske haigestumine

Eluohtlikem kopsupõletiku tagajärg võib olla äge respiratoorse distressi sündroom ehk ARDS. Üldiselt algab see 8-9 päeva pärast sümptomite ilmnemist.

19 päeva

Viiruse tagajärjel sureb väga väike osa haigestunutest, praeguste teadmiste kohaselt umbes üks protsent kõigist nakatunutest. Surm saabub keskmiselt 14 päeva pärast sümptomite ilmnemist.