VIDEO, GALERII JA BLOGI ⟩ Helme: diislikütuse hind langeb tänu aktsiisimuudatustele 14,5 senti liitri kohta

Valitsus avalikustas täna kinnitatud 2020. aasta lisaeelarve koroonakriisist tingitud majanduskahjude leevendamiseks. Seejärel andis peaminister Jüri Ratas eelnõu riigikogule üle ja tegi poliitilise avalduse. 

Lisaeelarve maht on ligi 2,6 miljardit eurot. KredExi kaudu antava majandusabi suurus on 1,5 miljardit eurot. Sinna kuulub ettevõtetele antav laenukäendus, käibelaen ning investeerimislaen. Lisaeelarve paketis toetatakse ettevõtteid ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu. Samuti kajastuvad selles Eesti Töötukassa tööturutoetus, haigushüvitised ning maksualased otsused.

Lisaks eraldab valitsus üle 200 miljoni euro tervishoiule koroonaviirusega seotud erakorraliste kulude katmiseks kolmeks kuuks. Ratase sõnul käsitleb eelarve ka pikema mõjuga meetmeid, nagu maksuvõlgade ajatamine ja kogumispensioni teise samba sissemaksete ajutine peatamine, samamoodi ka aktsiisilangetused ning ka viiruse leviku tõkestamise tõttu ärajäänud ürituste otseste kulude ja saamata jäänud tulude osaline kompenseerimine.

Rahandusminister Martin Helme sõnul väheneb diislikütuse hind aktsiise langetades 14,5 senti liitri kohta ning sellega loodetakse vähendada tankimist Eestist väljas. Maagaas muutub tarbijatele 7,1 protsenti odavamaks ning elekter 3,1 protsenti. Opositsioon kritiseeris aga aktsiiside langetuse plaani, nimetades seda katseks viia kriisolukorras ellu poliitilisi valimislubadusi. Mitmete aktsiiside langetuse plaan, sealhulgas kolme kriisipaketis oleva, on näiteks EKRE 2019. aasta riigikogu valimiste platvormis. 

Valitsusjuhi sõnul toetatakse lisaeelarvest kohalikke omavalitsusi läbi kriisiabimeetmete ja läbi investeeringute 100 miljoni euroga. Sihtsuunitlusega toetused on mõeldud Eestimaa saartele, kus on täna liikumispiirangud.

Peaminister lisas, et lisaeelarves on ette nähtud ka IT-arenduse, haridus- ja teadusvaldkonda ning ka teistesse valdkondadesse panustamist, mis on seotud eriolukorraga ja erakorraliste kuludega.

Erinevatel hinnangutel võib praeguses kiiresti süvenevas kriisis tõusta Eestis tööpuudus 10 ning majanduslangus ulatuda 8 või enama protsendini. Ratase sõnul ei ole selles hinnangus siiski arvesse võetud lisameetmeid, mille eesmärk on prognoositava majanduslanguse leevendamine.

Seaduste muutmiseks on vaja riigikogu heakskiitu. Et asjaga on kiire, andis valitsus lisaeelarve eelnõu ning sellega seotud seaduste muutmise eelnõu riigikogule üle täna. Praeguse ajakava järgi peaks riigikogu seaduse vastu võtma aprilli keskpaigaks. 

Eriolukorra tõttu 2020. aastal riigieelarve strateegiat aprillis ei tehta.

Lisaeelarve eesmärgiks on koroonaviiruse pandeemiast tingitud majandus- ja tervisekriisis turgutada majandust ja tööturgu. Tänavuseks majanduslanguseks prognoositakse kuni kaheksa protsenti.

Loe lähemalt blogist!

Riigikogu võttis menetlusse lisaeelarve seaduse eelnõu

Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.

Riigieelarve nominaalne defitsiit on 10,1 protsenti SKP-st, struktuurse defitsiidi arvuks on 5,5 protsenti SKP-st. Eesootav majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Riigieelarve tulud langevad 11,8 miljardi euro pealt 10,2 miljardi euro peale, mis on 1,6-miljardine langus.

Rahandusministeeriumi uue prognoosi kohaselt on majanduslangus võrreldes riigieelarve baasstsenaariumiga kümme protsenti., mida langetati mullu sügisel prognoositud 2,3 protsendilise kasvu pealt kaheksaprotsendilise languseni.

Lisaeelarve tegemisel on arvestatud muutunud majanduskeskkonnaga ning arvesse on võetud muudatused maksutulude laekumises tulenevalt uuest kevadisest majandusprognoosist (vastavalt on korrigeeritud ka maksutuludega eriseaduste alusel otseselt seotud kulusid) ning meetmete paketist. Samuti on hinnatud üle mittemaksuliste tulude prognoosid ja arvestuslike kulude eelarved ning lisaeelarvega on neid täpsustatud.

Lisaeelarves on kirjeldatud abipakti erinevate meetmete rakendamise kord ja eraldatavad vahendid. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.