Otse Postimehest ⟩ Eesti on koroonaviiruse uuringutes maailmas esirinnas

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo selgitas Postimehe otsesaates, et ulatusliku koroonaviiruse uuringu läbiviimisega on Eesti maailmas esirinnas. «Saadud tulemusi saame võrrelda maailmast kogutud informatsiooniga. Erinevaid metoodikaid on teistes riikides küll kasutusel, aga rahvusvaheliselt on initsiatiiv ikkagi meie käes,» sõnas ta.

Professor Vilo sõnul soovitakse läbi uuringu kaardistada Covid-19 viiruse leviku «jäämäe veealust osa», ehk kuidas levib haigus ka nende hulgas, kellel pole võimalik täna Eestis koroonaviiruse testi teha. «Ainus viis, kuidas seda praegu teha, on internetis anonüümse küsimustiku kaudu. Soovime, et inimesed, kellel on põhjust kahtlustada kokkupuudet Covid-19 viirusekandjaga, saaksid kirja panna kõik oma riskitegurid: kroonilised haigused, tekkinud sümptomid jms. Sellest saame leida seoseid haiguse kulgemise, raskusastme ja erinevate taustategurite vahel,» selgitas teadur.

Samuti soovitakse ülikooli poolt kaardistada haiguse levik piirkonniti, et selgitada välja leviku iseärasused. «Kolmandaks tahame mõista, kuidas inimesed võtsid vastu riigi poolt kehtestatud erimeetmeid, ehk inimeste ohutunnetus ja käitumine. See on vajalik selleks, et saaksime prognoosida viirushaiguse edasist kulgu. Meil on vaja selgitada välja levikupiirkonnad ja viiruse taandumise kulg pärast erimeetmete kehtestamist,» sõnas Jaak Vilo. 

Tartu Ülikool kutsub üles kõiki inimesi osa võtma. «Need kellel on Covid-19 viirus tuvastatud ja ka need, kellel ei ole. Inimene saab alati soovi korral tulla küsimustiku juurde hiljem tagasi ja teha muudatusi lähtuvalt sellest, kuidas on tervislik olukord muutunud,» kinnitas bioinformaatika professor.

Teadlastel on vaja andmeid selleks, et mõista koroonaviiruse olemust: kuidas Covid-19 käitub, millised on sümptomid, kuidas on sümptomid seotud haiguse kulgemisega ja millised kaasuvad vaegused võivad tekkida. «Nõnda oleks võimalik ehk ennustada tulevikku. Käivituvad ka genoomianalüüsid geenivaramu baasil, et leida geneetilise kaitse variante. Näiteks, kas osadel inimestel võib olla immuunsus viirusele lähtudes genoomi omapäradest,» selgitas bioinformaatika professor.

Kogutud andmete analüüsiga on juba algust tehtud. Samas, mida suurem on vastajate hulk, seda täpsem tulemus. Tänaseks on uuringus osalenud paartuhat vabatahtlikku. «Sarnaseid mobiilirakendusi on töös näiteks Iisraelis ning Aasia riikides jälgitakse lausa inimese personaalset mobiiltelefoni, aga sellisel tasemel isikuandmete töötlust(privaatsuse rikkumist - toim.) me Eestis teha ei saa,» selgitas Jaak Vilo.

Tartu Ülikooli uuringu eesmärk on luua koroonaviiruse SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haiguse COVID-19 leviku kaardistamiseks ja mudeldamiseks vajalik andmebaas, mis sisaldab võimalike nakatunute vanuselist, elukutselist ja geograafilist jaotust ning selle muutumist ajas ning erinevust üldrahvastikust, osalemine on vabatahtlik: koroona.ut.ee