Eksperdid Valgele Majale: koroonaviirus võib levida rääkimise või hingamise teel

Tervishoiutöötaja New Yorgis. Foto: Spencer Platt/AFP/Scanpix

Mainekas teadlaste paneel teatas eile Valgele Majale, et SARS-CoV-2 võib levida mitte ainult aevastamise või köhimise teel, vaid ka rääkimise või isegi ainult hingamise kaudu.

«Kuigi praegused uuringud on piiratud, näitavad saadaolevate uuringute tulemused järjepidevalt viiruse levikut aerosoolidena tavapärase hingamistegevuse ajal,» märgiti USA riikliku teaduste akadeemia kirjas Valgele Majale.

Kirja autor ja teaduste akadeemia komisjoni juht dr Harvey Fineberg märkis CNNile, et tema hakkab toidupoodi külastades näomaski kandma.

«Ma ei hakka kandma kirurgimaski, sest neid vajavad raviarstid,» lausus Fineberg, kes on ka endine Harvardi tervishoiukõrgkooli dekaan. «Aga mul on kena vestern-stiilis rätt, mida ma võiks kanda. Või kootud näomaski. Mul on mõned päris kenad võimalused.»

Valge Maja koroonaviiruse töörühma üks võtmeisikutest dr Anthony Fauci märkis, et näomaskide laialdase kasutamise soovitamine koroonaviiruse leviku takistamiseks on praegu väga aktiivse diskussiooni teema.

Finebergi sõnul oli teadlaste kiri vastus Valge Maja teaduste ja tehnoloogia osakonna päringule.

«See kiri vastab teie küsimusele, kas koroonaviirus võib levida vestluse käigus lisaks aevastamisel või köhimisel tekkivatele piiskadele,» seisab kirjas. «Praegu saadaolevad uuringud toetavad võimalust, et [koroonaviirus] võib levida patsientide väljahingamisel tekkinud bioaerosoolidega.»

Fineberg selgitas, et Hiina haiglas tehtud uuringud näitavad, et viirus võib jääda õhku püsima, kui arstid ja õed eemaldavad kaitseriietust, samuti võib viirus jääda õhku põrandate puhastamisel või haiglapersonali liikumisel.

Nebraska ülikooli uuringud näitavad aga, et viirusematerjali leiti patsientide tubadest rohkem kui kahe meetri kauguselt patsientidest.

Finebergi sõnul on võimalik, et koroonaviiruse osakesed võivad levida aerosoolidena ja nakatada kedagi, kes hiljem sealt piirkonnast möödub. Ta lisas, et koroonaviirus ei ole siiski nii nakkav kui näiteks leetrid või tuberkuloos.

See, kui kaua koroonaviirus õhus püsib, sõltub mitmest tegurist. Muuhulgas sellest, kui palju viiruseosakesi nakatunud isik hingamise või rääkimise ajal väljutab ja kui liikuv on õhk.

«Kui tekitada viiruse aerosool õhutamata toas, on võimalik, et hiljem sealt läbi kõndides võib viirust sisse hingata,» märkis Fineberg. «Kuid väljas viibides hajutab tuul selle tõenäoliselt laiali.»