Psühholoog Aleksander Pulver räägib haavatavusest pandeemia olukorras

Psühholoog Aleksander Pulver Foto: Piret Räni/Tallinna Ülikool

Psühholoog Aleksander Pulver rääkis Tallinna ülikooli zoomiseminaril «Ekspert eetris» vandenõuteooriate tekkimise ja ohutusreeglite mittejärgimise psühholoogilistest põhjustest ja kõigest sellest, kuidas praeguses olukorras end vaimselt aidata ja terveks jääda.

Vandenõuteooriatest

Esmalt vastas Pulver küsimusele, miks tekivad vandenõuteooriad. Selle selgituseks on lihtne põhjus – ebamäärasuse talumatus. Tahame negatiivsete tagajärgede ilmnedes näha nende põhjustajaid – vaenlasi, keda toimuva eest vastutama panna. Hollywoodi filme vaadates elame kaasa sellele, kuidas kurjus võidetakse. Selline «vaenlase kahjutuks tegemine» annab leevendust hirmu ja ärevuse korral.

Ärevusest ja hirmust

Ohusituatsioonis toimuv mõjutab otseselt meie otsuseid ja suhteid. Inimeste lahendused toimetulekuks sõltuvad nende pessimismist või positiivsusest. Pulver toob välja, et kõige paremini aitab kriisiolukorraga toimetulekuks ikkagi positiive restruktureerimine. See on oskus näha, mis kasu võib olukorrast saada ja mida see olukord inimesele õpetab. Selline mõtlemistehnika aitab ka kõige ohtikumates olukordades vaimselt terveks jääda.

Hirmu on paljuski tekitanud ka see, kuidas me asju ja olukordi nimetame. Viirus kõlab paraku hullemini kui gripp. «Psühholoogiline sõda on oskus märkida kindla sõnaga sündmust ja see sõna määrab inimeste reaktsiooni.» Pulver toob välja, et kahjuks on sotsiaalne distants hakanud tekitama ka psühholoogilist distantsi, seda tuleks oma käitumisega teadlikult muuta. 

Vastuseks küsimusele, kas hirmumõtted võivad suurendada haigustesse suremise riski, vastab Pulver, et ärevuse ja hirmu korral hakkavad kehas käivituma muutused, mis valmistavad meid ette võitluseks. «Inimene püüab siis rohkem tegeleda sellega, et on oht ja selle vastu tuleb midagi ette võtta. Hirmud võivad teatud isiksusetüüpide puhul teha nii, et haigus hakkab süvenema.»

Pulver selgitab, et kui inimene kujutab endale pidevalt ette õudusstsenaariume, siis hakkab kujutluspilt reaalsustajus teatavat rolli mängima küll. «Sellisel juhul kaob ära ka lootus. Lootus on midagi, mis ei lase endale ligi ühte ja sama mõtet. Hirmude kontrollimine tähistabki endale samu emotsioone mitte ligi lasta.» Seda võrdleb Pulver emotsionaalse intelligentsusega ja lisab, et lähedaste inimestega rääkimine ja võimalus nende ees oma emotsioone välja elada on olulised faktorid terveks jäämisel. Oluline on säilitada vastupidavus ehk säilenõtkus, mis aitab meil raskustega toime tulla.

Ohutusnõuete mittejärgimisest

Palju on inimesed muret tundnud selle üle, miks ei lase eakad inimesed end aidata ega järgi ohutusnõudeid. Pulver selgitas, et selle nähtuse puhul on tegemist kaitsva või ebarealistliku optimismiga, mis aitab inimest tema hirmudega toimetulemisel. «Mõte, et kõik saavad viga, aga mina ei saa, vähendab ärevust.»

Läbipõlemisest

Kriisi üks levinum probleem on läbipõlemine, mis võib eriti juhtuda eesliinil töötavate inimestega. Eesliinil olijaid aitab enim see, kui tuletatakse meelde enda vajalikkust. «Kõik, kes on igapäevaselt aktsioonis, väärivad tänu. See vajalikkuse tunne on inimese jaoks tähtis. Kõige hullem on inimesele tunne, et ta ei ole kellelegi vajalik. Vajalikkuse tunne on paljudes olukordades, mitte ainult kriisi ajal, oluline meile kõigile.»

Leevendavad meetmed ja kaitse

Küsiti ka lahenduste kohta ärevuse maandamiseks ja kas teadlik hingamine võib kuuluda nende hulka. «Inimestel on spontaanselt omandatud tehnilisi võtteid, kuidas teha pause oma pingetes. Kui miski asi aitab minu jaoks, siis ma teen seda. Alates meditatiivsest praktikast kuni ebausuni, miks ka mitte, kui see võtab inimese ärevuse ja hirmu maha.» Pulver rõhutas, et inimesi aitab kõige selle meenutamine, mis pakub turvatunnet ja toob esile positiivsed mälestused.

Selliste tuvatunnet tekitavate rituaalide alla kuulub ka kaitsevarustuse kandmine, isegi kui kaitsemask täielikult viiruse eest meid ei kaitse. «Kaitse loob turvatunde. Inimest aitab see turvatunne, mis tekib, kui nad on harjumuspärastes tegevustes ja kohtades.» Selle tõttu liiguvad ilmselt ka paljud inimesed vaatamata ohtudele endiselt ringi, kuid turvatunnet võiks eelkõige tekitada oma mõtetes. «Mälupiltide endaga kaasavõtmine, mis seostuvad heade tunnete ja õnnelikuks olemisega, on see, mis rahustab.»

Lõpuks rõhutas Pulver, et tekkinud eriolukorras on oluline väljendada oma abivalmidust ja olemasolu. «Teadvustada, et me moodustame ühise terviku ja see, mis toimub, läheb meile korda. Õhustiku loomine on igaühe enda teha.» Oluliseks tugevuseks peab professor oskust välja näidata oma nõrkusi ja vajadust abi järele. «Pole vaja näida, vaid olla nagu oled – see loob võimaluse läheduseks. Aitame endid aidata.»