BLOGI ⟩ Ratas: ei saa öelda, et 1. mail eriolukorrast väljume

Jüri Ratas riigikogu ees. Foto: Mihkel Maripuu

Peaminister Jüri Ratas kinnitas tänases riigikogu infotunnis, et valitsus soovib eriolukorra lõpetada nii ruttu kui võimalik, kuid paraku ei näita praegune strateegia, et Eesti väljub 1. mail eriolukorrast. 

12. märtsil kuulutas valitsus koroonapandeemia tõttu välja eriolukorra kuni 1. maini. Nii uuris riigikogu liige Kaja Kallas infotunnis kriisist väljumise strateegia kohta. Kas eriolukord lõpeb 1. mail ning millal hakkavad vähenema eriolukorras kehtestatud piirangud. 

«Ma ei saa kuidagi kahjuks teile öelda täna siin riigikogus, et strateegia võiks täna näha ette, et 1. mai me eriolukorrast väljume,» vastas Ratas. Ta toonitas, et olulisteks näitajateks on koroonaviirusesse haigestunudte protsent, kas see kasvab või langeb.

«Peame vaatama, mis on hospitaliseeritute protsent. Me peame vaatama, mis on intensiivravi vajavate inimeste protsent. Ja kindlasti me peame vaatama majanduse mõttes, mis teevad meid ümbritsevad riigid, meie Euroopa Liit, meie lähikondsed. Nii et täna ei saa olla juttu, et me hakkame reaalselt (kriisist) väljuma,» selgitas Ratas. 

Ratas toonitas, et kriisist väljumise plaani valmistatakse ette, kuid öelda täna, millal koolid või kaubanduskeskused lähevad lahti, ei saa. 

Valitsusjuht vastas ka riigikogu liikme Indrek Saare küsimusele eriolukorra tegevuste kohta, Hanno Pevkuri küsimusele valeinformatsiooni leviku kohta, Jevgeni Ossinovski küsimusele aktuaalsete arengute kohta ning Taavi Rõivase küsimusele riigi valmisoleku suurendamisest.  

Siseminister Mart Helme vastas riigikogu liikme Jürgen Ligi küsimusele avalike sõnumite kohta, Ivari Padari küsimusele valitsuse põllumajanduspoliitika kohta ning Katri Raiki küsimusele abipolitseinike kaasamisest.

Loe lähemalt blogist! 

Lisaeelarve ja seadusemuudatused

Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega 2,62 miljardit eurot.

Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.

Riigieelarve nominaalne defitsiit on 10,1 protsenti SKP-st, struktuurse defitsiidi arvuks on 5,5 protsenti SKP-st. Eesootav majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Riigieelarve tulud langevad 11,8 miljardi euro pealt 10,2 miljardi euro peale.

Koroonaviiruse levikuga seotud eriolukorra tõttu on valitsus algatanud mitu seadusemuudatust: muudetakse abipolitseiniku seadust, autoveoseadust, elektroonilise side seadust, erakorralise seisukorra seadust, hädaolukorra seadust, Kaitseliidu seadust, kemikaaliseadust, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, korrakaitseseadust, kriminaalmenetluse seadustikku, liiklusseadust, looduskaitseseadust, lõhkematerjaliseadust, maakatastriseadust, meresõiduohutuse seadust, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust, ohvriabi seadust, pankrotiseadust, perehüvitiste seadust,  põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, raudteeseadust, ravimiseadust, relvaseadust, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust, tagatisfondi seadust, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust, tööturuteenuste ja -toetuste seadust, vangistusseadust, veeseadust, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust, välismaalaste seadust, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust ning väärteomenetluse seadustikku.

Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõusse on koondatud nende eriseaduste muudatused, millel on mõju lisaeelarvele, mis sisaldavad rahaliste arvestuste aluseid või määrasid ja mida tuleb lisaeelarve vastuvõtmiseks või meetmete kasutusele võtuks muuta. Samuti täiendatakse riigieelarve seadust eriolukorra tingimustes eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamist puudutavate sätetega.

Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust, Kaitseliidu seadust, keskkonnatasude seadust, kogumispensionide seadust, käibemaksu seadust, loovisikute ja loomeliitude seadust, maksukorralduse seadust, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust, ravikindlustuse seadust, riigieelarve seadust, riikliku pensionikindlustuse seadust, sotsiaalhoolekande seadust, sotsiaalmaksuseadust, tervishoiuteenuse korraldamise seadust, tulumaksuseadust, töötuskindlustuse seadust ja töövõimetoetuse seadust.