Otse Postimehest ⟩ Eesti Panga presidendi sõnul võib kriis kujuneda kergemaks kui möödunud masu

Eesti Panga president Madis Müller avaldas Postimehe otsesaates arvamust, et eelmise majandussurutisega võrreldes oleme täna kindlamas seisus. «Ma arvan, et oleme igast vaatenurgast täna paremini valmis kui toona. Ettevõtted, finantssektor ja pangad on tugevamad ning inimestel on rohkem sääste,» on Madis Müller positiivne. «Mina oleksin optimistlik, et me tuleme ühiskonnana sellest kriisist väiksemate kahjustustega välja kui eelmisest kriisist ja riigi poolest samuti,» nentis ta.

«Üldiselt oleme riigina ikkagi üsna erinevas seisus. 2008-2009 aastal oli tõesti riigil vaja järsult kulusid kokku tõmmata selleks, et vastata euroalasse pääsemise nõuetele,» selgitas Müller. «Teisalt ei olnud meil ka sellist tugevat finantsilist positsiooni ja võimalust nii suures mahus raha laenata. Osaliselt tulenebki see sellest, et täna oleme euroalas ja see pakub täiendavaid võimalusi,» lausus ta.

2008. aasta majandussurutist ja koroonakriisist lähtuvat langust on raske võrrelda. «Tänane majanduse toetamise pakett on hoopis teistel alustel koostatud ja pigem täiendavale riigi kulutamisele suunatud majanduse toetamiseks, mitte suunatud kulude kärpimisele nagu eelmisel korral,» põhjendas Eesti Panga president.

«Seda saame alles näha, kas tänane kriis ja 2008. aasta masu on oma ulatuselt sarnased või mitte. Väga palju sõltub sellest, kui pikaks ajaks jäävad kehtima piirangud majandustegevusele Eestis ja mujal,» nentis pangajuht.

Madis Mülleri sõnul vajab majandus täiendavat tuge ja tänu vastutustundlikule riigieelarve poliitikale, on täna võimalik raha laenata ning majandusele tuge pakkuda. «Selge on see, et valitsuse poolt on vaja täiendavat tuge majandusele. Peab olema valmisolek laenata ja minna riigieelarvega miinusesse. Vaadates majanduspaketi sisu, siis leiame terve rea vajalikke meetmeid, mida soovitasime valitsusele, kui meie käest nõu küsiti. Näiteks KredExi käenduste kaudu ettevõtete toetamine või tööturumeetmed, mis aitavad inimeste sissetulekut säilitada,» lausus ta, lisades, et need on sammud õiges suunas.

Samas leidub pangajuhi sõnul paketis üksikuid punkte, mille kohta võib tõesti küsida, kuidas on need vahetult kriisi mõju leevendamisele suunatud. «Ühelt poolt ma muidugi mõistan, kuidas toimib demokraatlik riigijuhtimise süsteem. Eks see nii ongi, et koalitsioon viib riigieelarvega enda nägemust riigi ja majanduse korraldamisest ellu. Siin on alati poliitilised valikud,» nentis ta. 

«Võib-olla oleks olnud seekord parem, kui saaksime rääkida ainult erakorralistest meetmetest, mis on selgelt suunatud meid ootamatult tabanud kriisi mõjude leevendamisele. Oleks saanud täielikult erakonna poliitilised soovid kõrvale jätta ja täiesti keskenduda asjadele, mille puhul on üksmeel ja milles kõik eksperdid nõustuvad,» põhjendas Müller.

«Aktsiiside punkt, samuti teise samba maksete peatamine, on näited otsustest, mis ei ole vahetult sihitud majanduskriisi mõjude leevendamisele. Selge on see, et mingit tuge ettevõtetele ja inimestele aktsiisi langetamine pakub. Küsimus on selles, kas see on kõige paremini sihitud ja kui suur on mõju,» selgitas ta.

Teist pensionisamba maksete peatamine on Madis Mülleri sõnul üks kõige vastuolulisem punkt lisaeelarves. «Tõsi, ka eelmise kriisi ajal peatati maksed teise sambasse. Ka tookord oli see enim vaidlusi tekitanud osa üsna ulatuslikus riigi kulude kärpimise paketis. Meile Eesti pangas tundub samuti, et see ei ole just kõige paremini sihitud ja vahetult kriisist ülesaamisele suunatud,» tõdes panga president.

Müller juhtis tähelepanu ka kliimapoliitikale. «Kui korraks unustame kriisi, siis üsna hiljuti võttis valitsus endale kliimapoliitikaga seotud lubadusi, mille suund on pigem see, et tulevikus peaksid fossiilsete kütuste kasutamise viisid minema kallimaks. Selles mõttes astume pikaajaliste eesmärkidega vastupidises suunas,» arvas keskpanga juht. 

Majandusstruktuuri muutus

Müller nentis, et kriis võib tuua kaasa töö ja ettevõtluse senise iseloomu muutumise. «Kui kriis ja piirangud jäävad piisavalt lühiajaliseks, siis on mõistlik proovida toetada nii palju kui võimalik olemasolevaid ettevõtteid ja toetada töökohtade säilimist. Samas, kui kriisi kestvus on pikem, siis võib see tähendada, et meie majandusstruktuur muutub,» tõi ta välja. «Võib tekkida suur hulk ettevõtteid, kes senisel kujul ei suuda tegevust jätkata. Võib-olla muutunud tingimustes, majanduse struktuuris, vajamegi teistsuguseid ettevõtteid, kaupu ja teenuseid,» tõstatas ta küsimuse.

«Sellisel juhul on meil mõistlik majanduse kohanemist toetada ja mitte kulutada riigi raha sellele, et hoida lõputult elus ettevõtteid, kes uues majandusruumis enam ei olegi konkurentsivõimelised,» selgitas Eesti Panga president Müller.