Terviseamet ei oska veel masstestimise protsessi kommenteerida

Terviseameti kriisistaabi juht Ragnar Vaiknemets Foto: Tairo Lutter

Nädalaid tagasi oli koroonaviirusesse nakatunute arv väga palju kõrgem, kui praegusel hetkel numbrid näitavad. Samuti tehakse teste vähem, kuid need arvud võivad olla hetkel veel petlikud. Terviseameti kriisistaabi juht Ragnar Vaiknemets selgitas, et praegu pole aeg püksirihma lõdvemaks lasta ja kevadet nautida. 

«Väga loodame, et haiguspuhang on tõesti taandumas ja sarnaselt SARSiga kaob see kevade saabumisel. Hetkel sellele tugineda siiski ei saa ja seetõttu tuleb endiselt rangelt järgida kehtestatud reegleid. Nagu maakeeli öeldakse, et praegu pole aeg püksirihma lõdvemaks lasta ja kevadet rahumeeli nautida,» alustas Vaiknemets.

Palju võib lugeda ka häid numbreid seoses juhitaval hingamisel olevate inimeste kohta. Need on tasapisi vähenenud, kuid tegelikult on olukord ikkagi üsna tõsine. «Hetkel on meil juhitaval hingamisel üheksa inimest ja paar päeva tagasi oli neid 11. Tegelikult on see dünaamiline number ehk võib päevas muutuda mitu korda,» selgitab Vaiknemets.

Peale Saaremaa on üsna nukrad numbrid veel Võrumaal ja tõusuteel on haigus ka Ida-Virumaal. Vaiknemets kinnitas, et erinevate andmete põhjal on märgata sealsete inimeste kohusetundlikut tegutsemist keerulises olukorras. «Liikumisanalüüs ja teised statistilised andmed näitavad, et inimesed nendes piirkondades järgivad kindlasti kehtestatud reegleid ja loodetavasti teevad nad seda ka edaspidi.

Veel eelmisel nädalal vaadati rangelt hooldekodudes toimuvat. Kehtestati erinevad piirangud, et riskigruppi kuuluvaid inimesi viiruse eest kaitsta. Vaiknemets avaldas, et rohkem pole üheski hooldekodus uusi nakatunuid tulnud. «Hooldekodud on endiselt kõrgendatud vaateväljas ja seetõttu juhuvalimi järgi testime ka veel töötajaid. Asutused on kõik kinni ehk seal toimub liikumine ainult töötajate vahel ja sellepärast testitakse ka neid. Samuti jätkatakse elanike laustestimisi. Seda erinevatel põhjustel seoses erinevate nüansidega. Näiteks, kus on kinnitatud haigusjuhte ja väga palju liikumisi töötajate seas. See on hooldekodude vahel erinev.»

Peagi alustatakse inimeste masstestimisega. Veel on õhus mitmeid küsimusi, kuid kindel on see, et ühel hetkel läheb see plaan teostamisele. «Praegu on veel teadmata, kuidas täpselt see protsess käima läheb. Koostöös epidemoloogidega töötatakse välja täpselt see metoodika ehk kuidas hakkame seda kõike läbiviima. Sealhulgas, et kes ja kuidas testimisele peavad tulema,» arutles Vaiknemets.

Suure tõenäosusega alustatakse sellega Saaremaalt, kus on ka kõige rohkem haigusjuhte tuvastatud. Sealsed andmed annaksid parema aimduse, kuidas haigus edasi käitub. «Masstestimisi tehakse eelkõige selleks, et saada täpsed andmed, kui paljud on selle haiguse läbipõdenud ja kui palju on tekkinud antikehasid. See annab aimu, kas on mingi immuunsus saavutatud. Sellest tulenevalt ei tohiks enam nõnda paljud sellesse nakatuma, kuid nendele andmetele ei saa ka 100% tugineda. Eelkõige tehakse seda Saaremaal, sest seal saab kõige paremaid statistilisi andmeid selle kohta.»

Üha enam levib arusaam, et see viirus levib ka õhu kaudu. Vaiknemets selgitas, et mõnel juhul võib see õhu kaudu küll levida, kuid selleks peavad toimuma kindlad toimingud. Eelkõige on tegemist ikkagi piisknakkusega. «Kui aevastamisel tekib piiskadest aerosool, siis ta püsib kindlasti kauem õhus ja on võimalik tõepoolest nakatuda. Seda eelkõige sportides, juhul kui sinu ees liikuv isik, kellega sa hoiad reeglitepärast vahemaad, on nakatunud ja hingab valjult, siis on suurem võimalus ka haigestuda.»