Otse Postimehest ⟩ Riigikantselei strateegiadirektori sõnul ei ole aeg piirangute leevendamiseks veel küps

Märtsi lõpus moodustati Riigikantselei juurde planeerimisgrupp, mille ülesandeks on koostada kriisi läbimise ja väljumise plaan, koordineerida selle elluviimist ja jälgida täitmist. Töörühma juht Henry Kattago nentis Postimehe otsesaates, et oleme jätkuvalt kriisi algfaasis. «Tänane tõdemus on see, et aeg piirangute leevendamiseks ei ole veel küps,» nentis Kattago.

Planeerimisgrupi juht Henry Kattago sõnul on töörühma üheks ülesandeks eriolukorrast väljumise strateegia koostamine ja töö selles osas käib. «Analüüsime erinevaid stsenaariumeid selleks, et valitud perspektiivis saaksime kõik tavaellu naasta,» kirjeldas ta.

Riigikantselei kodulehel on kirjas, et strateegia esimese versiooni tutvustus COVID-19 kriisi valitsuskomisjonile on planeeritud aprilli keskpaigaks. Täna ei andnud strateegiadirektor veel konkreetset kuupäeva, mil tegevusplaan valitsusele esitatakse. «Selle strateegia puhul tuleb tähele panna, et tegemist ei ole klassikalise tegevuskavaga, millel oleks selge algus ja lõpp. Selles on hästi palju muutujaid ja vastuseta küsimusi seoses viiruse olemuse ja levikuga. Need määravad, milline saab olema strateegia käivitamine ja elluviimine,» selgitas Henry Kattago.

«Täna saan öelda, et töö selle strateegia koostamiseks käib. Valitsuse erikomisjon on erinevaid detaile sellest arutanud. Terviklikuma dokumendi presenteerimine sõltub valitsuse erikomisjoni otsusest,» lausus ta.

Riigikantselei kinnitusel saab eriolukorrast väljumine olema keerukam, kui oli kriisi langemine. «See tähendab seda, et veel on vaja erinevaid analüüse teha. Vaja on analüüsida läbi erinevaid eritingimusi selleks, et saaksime hakata piirangute leevendamisest rääkima. Tänane tõdemus on see, et aeg piirangute leevendamiseks ei ole veel küps,» nentis Kattago.

Antud kriisi puhul mängivad Kattago hinnangul kõige olulisemat rolli inimeste terviseandmed. «Räägime siis nakatunute arvust, haiglaravil olevatest inimestest ja suremusest. Need on põhilised näitajad, mille alusel edasi liigume,» kinnitas Riigikantselei strateegiadirektor. «Andmete tõlgendamisel vaatame laiemat pilti: teiste riikide kogemust ja konsulteerime teadusnõukajaga. Vaatame teiste riikide teadlaste hinnanguid, prognoose ja selle põhjal sünteesime oma tegevusplaani,» selgitas ta.

Rõhk inimese tervisel

Kriisist väljumiskava töörühma juhi sõnul on Eesti puhul strateegiliseks eesmärgiks olnud vältida meditsiinisüsteemi ülekoormust ja selle täitmine on õnnestunud. «Kriisist väljumisel peame panema rõhku erinevatele alaeesmärkidele ja olles täna esimeses etapis, mil räägime ikkagi kriisi eskaleerumisest, siis on põhifookus inimeste tervisel. Me ei näe veel nakatunute arvu ja hospitaliseerimise pidurdumist,» selgitas Kattago.  

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon ja teadlased on seisukohal, et enne kui pole selget nakatunute või hospitaliseerimise arvu langustrendi, ei saa rääkida stabiliseerumise faasist. «Üldsõnaliselt saab öelda, et sarnaselt teiste riikidega, kohaldatakse ka meil väljumise taktikat samm-sammult. Tõenäosus, et tekiks konkreetne päev, mil saaksime öelda, et nüüd läks strateegia rakendamine lahti ja kõik puhkeb õitsele, seda ilmselt ei saa olema. See ei ole realistlik käsitlus,» arvas ta.

Väljumisstrateegia avaldamine pole võidujooks

Riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago rõhutas, et väljumisstrateegia avaldamine ei ole võidujooks teiste riikidega. «Tegelikult ei ole kõige olulisem olla võitja. Fakt, et Eestil ei ole tänaseks avalikult välja käidud terviklikku dokumenti, ei pruugi absoluutselt olla miinus, vaid pigem võimalus,» sõnas ta.

«Me saame vaadata, kuidas teiste riikide otsused realiseeruvad, milliseid eritingimusi on nemad seadnud koolidele, poodidele või restoranidele. Teiste kogemustest ja tulemustest saame õppida. Suur osa teiste riikide väljumisstrateegiatest alles käesoleval nädalal käivitati,» selgitas Henry Kattago, lisades, et Eesti vaatlusperiood järgmise paari nädala vältel on põhjendatud.