Eriolukord Osmussaarel ei erine eriti tavalisest varakevadest

Copy
Osmussaare rahvas tähistamas mootorpaadi ostu 2012. aastal. SA Osmussaare Fond soetas mootorpaadi, mis rahuldaks saareelanike esmased vajadused liiklemiseks mandri ja saare vahel. Paadi nimeks sai Sleipnir. Esinesid Noarootsi Gümnaasiumi tüdrukud ja toonane regionaalminister Siim Kiisler.
Osmussaare rahvas tähistamas mootorpaadi ostu 2012. aastal. SA Osmussaare Fond soetas mootorpaadi, mis rahuldaks saareelanike esmased vajadused liiklemiseks mandri ja saare vahel. Paadi nimeks sai Sleipnir. Esinesid Noarootsi Gümnaasiumi tüdrukud ja toonane regionaalminister Siim Kiisler. Foto: Mihkel Maripuu

Osmussaare elanikele pole praegune eriolukord midagi erakordset, kuna sügistalvine ja varakevadine aeg väikesaarel ongi sarnane ning elanikud on sellega arvestanud ja kohanenud, näiteks mõnel pakasel talvel on rüsijää tõttu saar lausa kaks kuud olnud paadiga ligipääsmatu.

«Meile sobib see vaikus, ei ole vaja iga päev teistega nokkapidi koos olla ega poes käia,» ütles viie alalise elanikuga Osmussaare saarevaht Rita Koppel intervjuus «Vikerhommikule».

Saare eluolu kirjeldanud Koppel rääkis, et elanikud on end sisse seadnud kahes eri paigas: saare keskel ja majaka juures. Päeva jooksul kohtuvad nad mitu korda ja tegutsevad koos ning osasid toidutagavarasid ostavad saarlased ette valmis kuni pooleks aastaks.

«Kunagi aastaid tagasi oli siin selline karm talv, kui kaks kuud ei saanud üle mere, sest rüsijää sõitis siin vahepeal edasi, tagasi, sa ei sõida oma väikese paadiga siit läbi,» selgitas Koppel, täiendades, et sellest ajast on neil kombeks, et kahe kuu toit peab varutud olema. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles