VIDEO ⟩ Erikomisjoni ja ametnike koroonakriisi arutelu: rasked otsused on paljudel ettevõtetel veel ees

Jürgen Ligi. Foto: Tairo Lutter

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon ja kutsutud külalised arutasid tänasel avalikul istungil koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisiga kaasnevat olukorda majanduses ja riigi rahanduses, kriisimeetmete rakendamist ning kriisist väljumise strateegiat.

Istungil osalesid riigikontrolör Janar Holm, eelarvenõukogu esimees Raul Eamets, sotsiaalministeeriumi, rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Eelarvenõukogu esimees, professor Raul Eamets märkis, et riigil on vaja pikemaajalist plaani riigi rahaasjade tasakaalu saamiseks. «Meie mure on, et suure tõenäosusega ei pruugi see lisaeelarve jääda viimaseks,» ütles Eamets. Samuti on teadmata, milline on teise ringi majanduslangus ehk langus, mis tuleb läbi eksportnõudluse vähenemise. «On selge, et see tuleb bumerangina Eestile tagasi,» lisas Eamets. 

Tõehetk saabub maikuus

Eamets ei näe põhjust kritiseerida valitsuse koroonakriisi leevendamise esimest paketti. «Kõige olulisem on täna säilitada töökohtasid – see on minu kui majandusteadlase arvamus. Tööturu olukord on kriitilise tähtsusega.» 

Sotsiaalministeeriumi andmetel on töötukassa töötasu hüvitist kasutatud 25 miljoni eest. Suur selguskoht saab olema mai esimene pool, mil taotletakse tõenäoliselt oluliselt suurema summa eest töötasu hüvitist. Töötasu hüvitise kogukulu on paika pandud ning selleks on 250 miljonit eurot. 

Majutus- ja toitlustussektoris on täna umbes 40 protsenti töötukassa meetmes ning võrreldes aprilli keskpaika jaanuari algusega on sektoris 10 protsenti vähem töötajaid. «Eks need otsused paljudel ettevõtetel on veel ees. Kui oleme rääkinud mõne sektori esindajaga, et mis nende tööturu käitumine on, siis üldiselt on nii, et märtsis kasutati võimalusel puhkuseid ning suunati võimalikult paljud inimesed – kui nad olid sellega nõus – puhkuseid välja võtma, et seeläbi siis maandada tööjõukulusid. Ning plaanitakse aprilli, mai eest küsida töötasu hüvitist. See on väga sagedane,» selgitas sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich. 

Valusad otsused on vältimatud

Samuti ootavad ettevõtjad, mis saab piirangutest ning millised on viiruse hooajalised trendid ehk kas on arvata, et suvel näiteks levib viirus vähem. Eriti just hotellindus loodab ka suurürituste toimumise peale, mis võiks sektoris nõudlust taastada. «Aga eks see pilt muidugi ei ole rõõmustav majutus- ja toitlustussektoris. Suhteliselt palju on ikkagi ettevõtteid, võiks öelda et enamik ettevõtteid on sellised, kus tööturu mõttes on juba tehtud või tuleb teha valusaid otsuseid,» sõnas Ehrlich. 

Kui töötasu hüvitist kasutavad ettevõtted, kes plaanivad niikuinii inimesi koondada, on selle mõju töötukassa eelarvele suur ja negatiivne. Kui hüvitiste abil suudetakse ära jätta koondamised, on tegu oluliselt vähem kulukama meetmega, kui koondatud inimestele edaspidi töötuskindlustushüvitise maksmine, märkis sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler. 

Maksta töötasu hüvitist neile ettevõtetele, kellel on seda vaja näiteks paari kuu pärast, on arutelukoht. Sotsiaalministeeriumi soovitus on vaadata mai kuus otsa numbritele: milline on koroonaviiruse kulg, selle mõjud majandusele ning kui palju on töötasu hüvitist kasutatud. «Mai alguses oleme targemad kui täna,» sõnas Ehrlich.

Sotsiaalministeerium prognoosib, et töötasu hüvitist kasutab kuni 100 000 inimest. Täna on töötasusid meetmetest makstud umbes 30 000 inimesele, kuid see arv tõuseb mais kindlasti. 

Kui aga 250 miljonit eurot töötukassa vahenditest on kasutatud ning peaks tulema veel teinegi 250 miljoni euro suurune toetuspakett, siis mida tehakse, kui reserv saab otsa ning töötuskindlustushüvitist on vaja maksta, uuris riigikontrolör Janar Holm.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul pole töötasu hüvitise meetme pikendamine ja suurendamine töötukassa oma vahenditest võimalik ning siin tuleks riigil eraldi raha eraldada. 

Laenukraanid lahti, tulukraanid kinni

Riigikontrolör Janar Holmi sõnul plaanib riigikontroll teha ka vahekokkuvõtteid riigi koroonakriisi leevendamiseks mõeldud abimeetmete kasutamisest. Holmi sõnul on küsimus läbipaistvuses, õigluses ning selles, et vahendeid oleks õiglaselt jaotatud. 

Komisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul vajab majanduses ja rahanduses toimuv kriisi ajal operatiivsemat kontrolli. «Kuigi laenukraanid on riigi jaoks avanenud, on tulukraanid sulgunud ja selline olukord ei ole jätkusuutlik,» ütles Ligi. «Suur osa lisaeelarvest ei olnud sihitud ega teadmistepõhine ja seda kriitilisem olukord nüüd on. Peame saavutama, et riigi otsused majanduse toetamisel saaksid täpsemad ja meetmete rahastus paremasse proportsiooni kui on praegu,» lisas ta. 

Riigieelarve kontrolli erikomisjon jälgib, et riigi eelarve vahendeid ja riigi vara kasutataks säästlikult, otstarbekalt ja õiguspäraselt.

Vaata täispikka istungit videost!