Otse Postimehest ⟩ Ametiühingute juht töökaotusest: aeg on ümberõppeks ja töövaldkonna vahetuseks

Töökaotuse puhul kutsus Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson inimesi üles võimalikult kiiresti Töötukassaga ühendust võtma. «Karjäärinõustaja abil tuleb hakata tõsiselt mõtlema ümberõppe võimalusele. Kas teie valdkonnas töö jätkub samas mahus nagu enne või äkki on vaja ümber spetsialiseeruda? Võib-olla on aeg elumuutuseks,» tõdes ametiühingute juht Postimehe otsesaates.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson leiab, et paljude ettevõtete jaoks oli piirangute «viimane piir» kaks nädalat pärast eriolukorra väljakuulutamist. «Ettevõtjatel on väga erinevad tagavarad ja seetõttu mõjub kriis väga erinevalt. Kindlasti on ettevõtjaid, kes kahtlevad siiani, kas eriolukorda üldse oli vaja,» tõdes ta.

Samas kinnitas Peterson, et erimeetmed on vajalikud. «Toimub võitlus loodusega. Isegi juhul, kui täna öeldakse, et mai keskpaik [piiranguid leevendatakse - toim.], aga numbrid on halvad, siis tuleb ka sellega arvestada. Loomulikult soovitakse äris ette planeerida ja saada konkreetseid kuupäevi, aga usun, et valitsuse kriisist väljumise strateegia on moraalselt tasakaalus inimelude säästmise ja majandustegevuse jätkamise vahel,» lausus ta. Ametiühingud nõustuvad, et tuleb vältida kõige hullemaid stsenaariume, aga vaja on toimida nii, et kahju majandusele oleks minimaalne.

Peep Peterson tõi välja, et enamus majandussektorid hindavad täna näitajaid, kui palju kriis mõjutab nende tegevust. Selles oleneb koondamiste hulk. «Selliseid hinnanguid teevad täna kõik sektorid. Vastavalt sellele otsustatakse, kas töökohti Töötukassa abiga säilitada või koondada, et inimesed saaksid hakata endale uut töökohta otsima ning vajadusel uut ametit õppima,» selgitas ta.

Petersoni sõnul tuleb tööd jagada ühtlasemalt ja kriis võiks olla aeg, mil inimesed saaksid lühema tööajaga sissetulekut omavahel paremini jaotada. «Usun, et näiteks nelja päevane töönädal on võimalik, aga ennekõike kriisi ajal. Pärast kriisi on vaja seda ilmselt korrigeerida. Töökohtade jagamist ja töökoormuse vähendamist tuleks eelistada koondamistele,» leidis ta.

Palgahüvitiste skeemi tuleb Petersoni sõnul teatud aja jooksul kindlasti jätkata. «See oleneb muidugi sellest, kui palju Töötukassal jääb 250 miljonist eurost üle meetmete jätkamiseks. Veel on vaja koguda ideid, millise skeemi alusel edasi minna. Kas minna kitsamaks ja tõsta tööandjate omaosalusmäära? Need küsimused on veel õhus,» nentis ta.

Töölepinguseadust ametiühingute juht muutma ei rutta. «[Tänane seadus - toim.] on pika läbirääkimisprotsessi tulemus. Oleme selle kallal töötanud aastaid. Kutsun üles eirama üleskutseid nagu tuleks jätta kõik riskid töötajate kanda. See lihtsalt lõhestaks ühiskonda ja lõhuks koostööd viiruse tõrjumisel,» hoiatas Peterson, lisades, et muidugi leidub ka muudatusettepanekuid, mida saab kaaluda. «Majandus on nii eripalgeline, et ühe seadusega kõiki majandusvaldkondi ühtemoodi reguleerida ei ole võimalik,» sõnas ta.

Näiteks kaugtöö täna toimib ja seda ei tohiks esimehe hinnangul seadustega reguleerida, sest see kasvataks seaduste mahtu. «Juhin tähelepanu, et kaugtööl on ka omad riskid, millest oleme ka Euroopa tasemel rääkinud. Näiteks tuleb jälgida tööaega. Prantsusmaa kaugtöö kogemus lõppes sellega, et inimesed langesid depressiooni ja enesetappude arv suurenes. Sellest on vajalik võtta õppust, mitte vigu korrata,» hoiatas ametiühingute liidu juht.

Majandus üldiselt liigub esimehe sõnul jätkusuutlikkuse hindamise mudeli suunas, kus põhiline tootmine ei toimu ainult Hiinas, vaid kaup hangitakse lähemalt. «Täpselt sama on ka tööjõuga. Peaksime looma strateegilise plaani kohaliku tööjõu rakendamise jaoks. Nemad on siin ka siis, kui on rasked ajad. Välistööjõudu ei maksa vihata ja selleks ei ole ka põhjust. Lihtsalt küsimus on selles, et ühel hetkel tuleb aeg, kui meil on sada tuhat töötut ja kellel lõppevad ka töötushüvitised,» kirjeldas Peep Peterson.